Geopoliitiliselt on Venemaal kuni tänaseni olnud mitmed trumbid, neist üks tuumakütused, mida muu maailm neilt aplalt ostnud on. G7 riigid Kanada, Prantsusmaa, Jaapan, Suurbritannia ja USA leppisid aga eile kokku, et nad lõikavad paariariigi tarneahelast välja. Venemaa riigifirma Rosatom on ka pärast võika sõja eskaleerumist jäänud maailma suurimaks tuumakütuse eksportijaks.

„Seda kokkulepet kasutame selleks, et lükata Putin täielikult globaalselt tuumakütuse turult välja, tehes seda võimalikult kiiresti,“ andis Suurbritannia energeetikaminister Grant Shapps teada. Kokkulepe sai tehtud Jaapanis, Sapporos toimuva tuumaenergia konverentsi ajal.

USA ja tema Euroopa liitlased on plaani pidanud juba kaua, kuid ei ole suutnud kokkuleppele jõuda. Mure on olnud selgelt selles, et Venemaast loobumine oleks riikide enda majandustele liiga valus. 2021. tuli neljandik rikastatud uraanist, mida 92 USA tuumareaktorit vajas, Venemaalt. Euroopas sõltub Vene riigifirma toodangust ligi 100 miljonit inimest.

Ühe eksperdi sõnul võtab 4-5 aastat aega, et asendada seda kogust, mida siiani on saadud Venemaalt.

Venemaa sattus rahvusvahelise tuumaenergia kogukonna pahameeletormi objektiks eriti pärast seda, kui Euroopa suurim tuumajaam Zaporižžja nende poolt ohtu seati. Venemaa tekitas sellega olukorra, kus oleks võinud aset leida tõsine tuumakatastroof. Täna opereerivad selles tehases Rosatomi insenerid.

„Venemaa on näidanud, et neid ei saa tarnijana usaldada,“ ütles USA energeetikaminister Jennifer Granholm. „Riigid peavad oma tuumaenergeetikaalased tarneahelad ümber tegema, et töötada koos ettevõtete ja riikidega, mis jagavad nende väärtusi.“

Riigid nagu Bulgaaria, Soome ja Slovakkia on suutnud Venemaa tuumakütusele selja pöörata, kuid Rosatom on leidnud uued turud Aafrikas, Aasias ja Lähis-Idas.