Tehnoloogiaõigus – mitte enam uus, kuid kiiresti arenev õiguse valdkond

Andmete juhtimine, automatiseerimine ja tehisintellekti kasutamine on tänapäeval peaaegu igas valdkonnas enesestmõistetavad. Kui nii ei ole, on tegemist mahajäänud valdkonnaga. Õiguses muutub legal tech kogu aeg üha tavalisemaks, tuues juurde uusi moodsaid menetlus- ja kohtupidamisviise ning -vahendeid. Sellest kirjutavad TalTechi õigusteaduse magistrikava programmijuht Kristi Joamets (PhD) ning TalTechi õiguse instituudi direktor professor Tanel Kerikmäe (PhD).

Praktika näitab, et õigusteaduse õppekava lõpetanu ei soovigi enam nii väga tööle asuda n-ö traditsioonilisele juristi ametikohale advokaadibüroos, ministeeriumis või kohtusüsteemis, vaid töötada juristina hoopis start-up-is. Samal ajal investeerivad juhtivad õigusteenust pakkuvad äriühingud konkurentsivõimelistesse tehnoloogiatesse, et ühelt poolt pakkuda seda, mida turg vajab, ning teisalt seeläbi turul silma paista.

Automatiseerimine ja tehisintellekti kasutamine on jõudnud ka kohtusüsteemi – valdkonda, mida üldiselt peetakse äärmiselt konservatiivseks ja aeglaselt muutuvaks. Eesti kohtusüsteemi näitel võib ütelda, et tsiviilprotsessi pikkus on tänu digitaliseerimisele ja automatiseerimisele viie aastaga lühenenud 156 päevalt 99-le. Samuti ei ole vaja olnud juurde palgata uusi kohtunikke, kuigi kohtuasjade hulk ise on kogu aeg suurenenud. Kohtud rõõmustavad niisuguse arengu üle.

Robotkohtunikuni, kes täiesti iseseisvalt otsuseid tegema hakkab, on aga veel pikk tee. Kui hästi suudab robotkohtunik tajuda õiglust, luua kohaldatavat normi siseriikliku, EL-i ja rahvusvahelise õiguse varal, rakendada teleoloogilist tõlgendust, hakkama saada normide kollisiooni korral, näiteks ülepiiriliste kaasuste lahendamisel, on küsimused, mis ettevaatlikuks teevad.

Täna ollakse pigem arvamusel, et algoritmipõhine otsustamine sobib paremini haldusmenetlusse kui kohtupidamisse. Samas aga võib ka haldusmenetluses leida valdkondi, kus otsuse tegemine lähtub suures ulatuses just väärtuste tajumisest ja hindamisest, nt osa võrdse kohtlemise juhtumeid. Selles mõttes on robotkohtunik hea näide loomuõiguse ja positivismi omavahelisest vastuolust, kus robotkohtunik on n-ö radikaalne positivist.

Tehnoloogia ja õiguse sidumine ehk tehnoloogiaõiguse mõistmine on omaette valdkond. Jurist, kes asub tööle tehnoloogiavaldkonda, peab lisaks üldistele õiguse põhimõtetele mõistma teatud määral ka tehnoloogilisi protsesse. Tehnoloogiline protsess, sh automatiseerimine, digitaliseerimine või muu algoritmipõhine süsteem, aga kogu aeg muutub, mis tähendab sel alal töötava juristi vajadust end pidevalt täiendada. Vaieldamatult on vajalik ka teatud kitsam spetsialiseerumine, on see siis pangandus, kaubandus, meditsiin, energia või veelgi kitsam valdkond, sest kõike ei jõua jälgida ega järgida.

Kui mõni aeg tagasi räägiti tehnoloogiaõiguse juristist kui tuleviku juristist, siis täna on selline jurist juba reaalsus, keda otsivad väga paljud tööandjad. Tallinna Tehnikaülikooli tehnoloogiaõiguse peaeriala lõpetanud Paula-Mai Sepp on tabavalt ütelnud, et õiguse ajalugu võid sa õppida igal traditsioonilisel õiguse õppekaval, õppimine tehnoloogiaõiguse erialal TalTechis annab sulle aga arusaama tuleviku tehnoloogiatest, trendidest ja regulatsioonidest ning sinust saab tehnoloogiaõiguse ekspert, keda turul väga oodatakse.

Tallinna Tehnikaülikoolis saab õppida õigusteaduse magistriõppes kahel peaerialal – tehnoloogiaõigus ja äriõigus (spetsialiseerumisega just digitaalsele äriõigusele). Õppekava lõpetajad on juhtivatel ametikohtadel, eksperdid ja juristid erinevates Eesti, rahvusvahelistes ja teiste riikide sektorites, nagu pangandus, tehnoloogia, meditsiin, energeetika, start-up’id, samuti riigiasutustes. Eriala lõpetajaid võib leida näiteks ka NATO ja UN-i institutsioonidest, Eesti Infosüsteemide Ametist, ministeeriumidest jm.

Vastuvõtt TalTechi on juba avatud! Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Vaata lähemalt: taltech.ee/magister