Ametlikel andmeil pooldas elektritõukerataste keelamist 89 protsenti osalenuist. Samas osales referendumil ainult 103 000 inimest – vaid seitse protsenti kõigist hääleõigusega linlastest. Kuna selline tulemus on soovituslik, jääb lõplik otsus linnavalitsuse teha.

Pariisi linnapea Anne Hidalgo on aga kordi kinnitanud, et linnavalitsus arvestab referendumi tulemusega. „Pariislased näitasid, et nad on elektritõukerataste vastu,“ ütles ta meediale.

Ta lisas, et referendum oli Pariisi jaoks suur demokraatlik edu. „Pariislaste selgest sõnumist saab nüüd meie tegevuskava. Me viime selle otsuse ka ellu, nagu ma olen varem lubanud,“ kinnitas Hidalgo.

Linn plaanib elektritõukerataste rentimise keelata 1. septembrist. Eraomandis tõukerattad jäävad aga lubatuks.

Ettevõtted on nördinud

Pariisis on kolm suuremat elektritõukerataste rentijat: Tier, Dott ja Lime.

Tier Mobility ütles pärast referendumit, et nad on tulemuses väga pettunud. „Kuna 93 protsenti inimesi ei läinud valima, on suur enamus pariislasi siiski arvamusel, et elektrilised tõukerattad ei ole probleem,“ oli kirjas nende avalduses. Ettevõte tõi lisaks välja, et selle otsusega ujub Pariis vastuvoolu, kuna paljud teised suurlinnad toetavad elektrilisi tõukerattaid aina rohkem.

Dotti tegevjuht Maxim Romain säutsus Twitteris: „Mul on kurb meel meie kasutajate ja töötajate pärast. Jätkame elektrijalgrataste pakkumist ja loodame linnaga teha tihedamat koostööd.“

Pariisist sai 2018. aastal üks esimesi linnu Euroopas, mis lubas oma tänavatele elektrilised tõukerattad. Neid nähti rohelise alternatiivina autodele. Peagi asusid pariislased aga kaebama, et need on parajaks ohuks – juhid eiravad sageli liiklusreegleid ja põhjustavad õnnetusi.

See sundis linnavalitsust reegleid karmistama ja nii piirati näiteks tõukerataste tippkiirust. Sellest aga ei piisanud. Õnnetuste arv aina kasvas ning mullu registreeriti elektritõukeratastega 459 õnnetust, millest kolm lõppes inimese surmaga. Anne Hidalgo kuulutas seepeale jaanuaris välja referendumi.