Uuring: tulumaksu tõstmine sunnib palku tõstma, aga suure osa töötajatele mõeldud maksuvõidust võtab tööandja endale

Tulumaksumäära plaanitud tõstmine kergitab tõenäoliselt ka keskmist brutopalka, samas maksuvaba tulu tõusust ja maksuküüru kaotamisest lisanduva raha võtavad tööandjad ilmselt suuresti endale, viitab Sisekaitseakadeemia lõputööna läbiviidud uuring.

Polina Hudelaineni Sisekaitseakadeemia finantskolledži lõputööna valminud uuring analüüsis Eesti seniste maksutõusude ja -languste edasikandumist palkadesse ja hindadesse, tuginedes Statistikaameti ja Eurostati kogutud andmetele aastatest 2014–2021.

Uuring tuvastas, et kui 2015. aastal langetati tulumaksumäära 21 protsendilt 20 protsendini, siis tõi see kaasa ka keskmise palga languse 17 euro võrra, sest suurema osa maksuvõidust võtsid tööandjad endale.

„Aga sama seos kehtib suure tõenäosusega ka teistpidi. Seega nüüd plaanitava eraisiku tulumaksu tõusu kulu kannavad ilmselt olulises osas ettevõtjad, kes peavad vastavalt palku tõstma, sest tööjõupuuduse olukorras ei tule kõne allagi netopalga vähendamine kogu maksutõusu võrra,“ ütles Hudelainen

„Samas tuleb arvestada, et tervikuna plaanitakse tulumaksu osas praegu ju maksude langetamist, sest enamikul inimestest kättesaadav tulu suureneb. Seega pean üsna realistlikuks, et nagu uuritud perioodil, nii ka nüüd suudavad tööandjad pikema perioodi jooksul osa maksuvõidust endale võtta,“ lisas uurimistöö juhendaja, Sisekaitseakadeemia finantskolledži professor Indrek Saar.

Uuring hõlmas ka tubaka- ja kütuseaktsiisi tõstmise mõjusid toodete hindadele. Eesti viimase kümne aasta kogemustele tuginev analüüs näitas, et kui tubakaaktsiis on kasvanud ühe ühiku võrra, siis on sigarettide tarbijahinnaindeks kasvanud 1,13 ühiku võrra. Kütuseaktsiisi puhul selgus uuringust, et diisli aktsiisitõus on kandunud kütuse hinda tanklas edasi kiiremini ja otsesemalt kui bensiini aktsiisitõus.

Uuring viidi läbi, kasutades aegridade regressioonanalüüsi meetodit. Andmeanalüüsis kasutati sesoonset diferentsimist, mis võimaldas tagada aegridade statsionaarsuse ja sellega erinevate aastate andmete võrreldavuse ning tulemuste suurema usaldusväärsuse.

Sellise valimi ja meetodiga analüüsina oli uuring Eestis esmakordne. Maksupoliitika mõju majandusele ja tööturule on üks Sisekaitseakadeemia teadustöö suundasid. Sisekaitseakadeemia finantskolledž koolitab finants-, maksu- ja tolliametnikke kõrghariduse tasemel ning toetab Eesti maksunduse ja tolli valdkonna innovatsiooni teadusuuringutega.