Eesti peidus varandus. Meie varu kataks Euroopa kriitilise toorainevajaduse paarikümneks aastaks

Mitu Eesti piirkonda on pungil toormest, mida Euroopa Liit peab majanduse toimimiseks kriitiliselt oluliseks. Teoreetiliselt piisaks meie varudest, et paarikümneks aastaks rahuldada mitme toorme vajadus kogu Euroopas.

Eelmisel kuul võttis Euroopa Komisjon vastu kava kriitilise tähtsusega toorainete tarneahelate kindlustamiseks. Ilma nende maavaradeta ei saa majandus toimida. Komisjon soovib, et Euroopa Liit ei sõltuks nende maavarade tarnimisest maakera kuklapoolelt või ebasõbralikest riikidest. Eesmärk on 2030. aastaks Euroopa Liidu kriitiliselt oluliste toormete tarbimisest 40% katta enda tootmisega.

Euroopa Komisjoni soovinimekirja vaadates selgub, et Eestil on selle eesmärgi täitmiseks mitme toorme rikkalikud varud. Kes oskab leida tehnoloogia nende varude kättesaamiseks, teenib miljardeid eurosid, kasumi täpset väärtust ei osata praegu hinnatagi. Aimatav on vaid tohutu potentsiaal. Paljude nende toorainete järele on praeguses majanduses järjest suurem nõudlus. Eesti geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasik märgib, et kriitiliselt tähtsaid tooraineid kasutatakse ennekõike rohe- ja digimajanduses ning nende turuväärtus suureneb aja jooksul mitu korda – eelduslikult viis kuni kümme korda järgmise paarikümne aasta jooksul.