Eksperdi soovitus valitsusele: automaksu asemel tooks eelarvesse üle 100 miljoni hoopis muu tegevus

Selle asemel et täita eelarvet maksutõusudega, pakub tööjõu ekspert rohkemaid eesmärke tööturu korrastamiseks. Uute maksude kehtestamiseks vajalike analüüside ja plaanide tegemise asemel võiks lüüa kaks kärbest ühe hoobiga ehk korrastada tööturg ja paisutada samal ajal riigi rahakotti.

Nimelt skeemitatakse juba aastaid tööjõuturul madalama palgaga töökohtadega. Niinimetatud skeemitamine on tekkinud Eesti riigi nõudest maksta välisriigi töötajale vähemalt Eesti keskmist palka ehk 1685 eurot. Selge on see, et selline tingimus ei too meile rohkem häid tippspetsialiste, vaid vastupidi pärsib majanduskeskkonda ja investeeringuid, sest lihtsamat tööd kaitstakse ja hoitakse eestimaalaste jaoks. Paraku kehtib keskmise palga tingimus kõigile ametikohadele. See ei arvesta sellega, et suurem osa Eestis elavaid inimesi nii kõrget palka ei teeni.

Kohalikku tööjõudu pole piisavalt ning seepärast on ka lihtsamate ametikohade puhul turunõudlus terav ja oleme olukorras, kus välistöötajad tulevad Eestisse mõne teise Euroopa Liidu riigi töölepinguga, näiteks Poolast, või tavalise turistina, kellel pole ühegi riigi töölepingut. Paraku pakuvad Eestis tööjõu vahenduse teenust ka paljud sellised ettevõtted, kes ei vastuta selle eest, kuhu ja kuidas maksud makstakse või kas need üldse ära makstakse. See võimaldab riigi keskmise palga nõudest mööda hiilida ja tähendab, et kuigi töö tehakse ära Eestis, ei saa riik peale käibemaksu muid makse, nagu sotsiaalmaks või töötuskindlustusmaks. Riik kaotab seetõttu arvestava osa maksutulu, mis on kindlasti üle 100 miljoni, rääkimata töötajatest, kes on ilma jäänud sotsiaalsest kaitsest. Lisaks pärsib keskmise palga nõudest tekkinud tööturu moonutus vaba turumajanduse ja konkurentsi tingimustes tugevalt ettevõtlust ning investeeringud suunatakse mujale, kus tööjõu saadavus on parem.