Eestile ei peaks eralduskatse väga suurt ohtu ega probleeme tekitama. Eleringi sõnul algab eralduskatse kell 9 hommikul ja kestab 11 tundi. Eralduskatse tähendab, et Leedu peab katse ajal ise oma elektrisüsteemis hoidma tootmise ja tarbimise tasakaalu, mis teatavasti on elektrisüsteemi toimimise olulisim parameeter.

„Leedu eralduskatse ei mõjuta oluliselt Eesti elektrisüsteemi tööd,“ ütles Eleringi kommunikatsioonijuht Elo Ellermaa. Siiski astub Elering Ellermaa sõnul nii koostöös naaberriikidega kui ka Eesti piires lisasamme, et võimalikke riske Leedu eralduskatse ajal veelgi maandada. Näiteks töötavad sel ajal süsteemi töökindluse tagamiseks nii Eesti-Soome kui ka Eesti-Läti ühendused vähendatud võimsusega, lisas ta.

Nii tagatakse, et Leedu eralduskatse ajal, kui meie elektrisüsteem võib olla mõnevõrra haavatavam (igasuguse muudatuse puhul, nagu seda Leedu elektrisüsteemi puudumine regioonis on, tuleb alati arvestada riskidega), ei põhjustaks suurem võimsus suurema koguse elektri puudujääki. Seda näiteks juhul, kui selle võimsusega peaks midagi ootamatult juhtuma (näiteks rike), selgitas Ellermaa.

Meie elektrisüsteem võib Leedu eralduskatse ajal mõnevõrra haavatavam olla.

„Üleüldine olukord elektri varustuskindluse tagamises on praegu samuti väga hea: tarbimine on võrreldes talvega vähenenud, tootmisvõimsust on piisavalt, nii Eestis kui ka Lätis on väga soodne taastuvenergia tootmise aeg,“ ütles ta.

Euroopa Komisjoni ja Balti riikide vahel sõlmitud leppe järgi lõpetatakse kõigi kolme Balti riigi elektrisüsteemi senine ühendus (mis praegu on varasemast ajast Venemaa ja Valgevene elektrisüsteemiga) 2025. aasta lõpuks. Ühtlasi tähendab see Balti riikide elektrisüsteemide sünkroniseerimist Mandri-Euroopa süsteemi ehk sagedusalaga.

„Investeeringutest on kõige kriitilisema tähtsusega on kogu riiki läbivate (Narvast Lätti ulatuvate) kõrgepingeliinide rekonstrueerimised ja sagedusstabiilsuse tagamiseks vajalikud sünkroonkompensaatorid,“ ütles Ellermaa. Meie elektrisüsteemis pärast Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumist sageduse hoidmiseks on üliolulised ka kolm sünkroonkompensaatorit, mis Eestisse ehitatakse. Esimene neist valmib juba varsti.

Probleemide korral kütus otsa ei saa

Juhul kui Eestit peaks tabama ulatuslik elektrikatkestus, siis kütuseta Eesti elanikud ei jää, ütles Circle K mootorikütuste müügidirektor Raimo Vahtrik. „Circle K-l on üle Eesti seitse paikse generaatoriga teenindusjaama, et tagada Circle K teenindusjaamade toimepidevus ka ootamatutes olukordades. Generaatorid rakenduvad automaatselt, kui tavapärane vooluühendus katkeb,“ ütles ta.

Elutähtsaid teenuseid reguleeriva majandus- ja taristuministri määruse nr 35 kohaselt peavad alates 2022. aastast elutähtsa teenuse osutajaks määratud kütusemüüjad tagama vähemalt kolm autonoomse elektritoitega tanklat üle Eesti. „Me ei pea ootamatus olukorras alles hakkama otsima võimalusi, kust generaator tuua ning kuidas see kohale toimetada, vaid oleme juba praegu valmis toimima voolukatkestuse tingimustes,“ lisas Vahtrik.

Vahtriku sõnul saavad kõik inimesed lühiajalise elektrikatkestuse tõttu tekkinud olukorras, nagu võib tekkida elektrisüsteemi eralduskatse ajal, tankida Circle K teenindusjaamades. Samuti saavad tankida nii ettevõtete sõidukid kui ka alarmsõidukid elava järjekorra alusel.