Soome kaalub rämpstoidu maksu kehtestamist, sest enamik üle 30aastaseid soomlasi on ülekaalus

Soome sotsiaal- ja terviseorganisatsioonide katusorganisatsioon Soste soovitab kehtestada kõikidele toiduainetele aktsiisimaksu. Mida ebatervislikum on toode, seda rohkem tuleb maksta, kirjutab Helsingin Sanomat.

Soome Tervise ja Heaolu Instituut (THL) ja Soome sotsiaalkindlustusamet (Kela) tegid eelmisel nädalal ettepaneku, et Soomes tuleks kehtestada suhkru-, soola- ja rasvamaks. Konkreetseid ettepanekuid, kuidas maks toimiks või millele oleks suunatud, ei esitatud.

„Maks on alles idee staadiumis,“ ütleb THL-i tegevjuht Markku Tervahauta.

Soomlased saavad toidust liiga palju suhkrut, soola ja rasva, millel on otsene mõju rahva tervisele. Üle 30aastastest Soome elanikest kaalub liiga palju üle 70% mehi ja üle 60% naisi.

THL-i ja Kela peavad ebatervislikuks peetavate toodete karmimat maksustamist üheks võimaluseks süveneva probleemiga tegeleda.

Tervahauta sõnul oli avalduse eesmärk vallandada sel teemal ühiskondlik arutelu ja mõjutada järgmist valitsust lülitama valitsusprogrammi tervisepõhine maks. Eelmine valitsus hakkas tervisemaksu ette valmistama, kuid lõpuks jäi aega vaid karastusjookide maksu muuta ja maksu laiendamine jäi järgmisele valitsusele.

Enne valimisi toetasid maksu kehtestamist kõik parlamendierakonnad peale Põlissoomlaste, kuid näiteks koalitsioon on vahepeal tagasi tõmbunud. Tervisemaksu kehtestamise vastu on ka Toiduliit.

Tervahauta sõnul võiks üks võimalik mudel olla sotsiaal- ja terviseorganisatsioonide katusorganisatsiooni Soste ettepanek. Tooteid maksustataks etapi kaupa selle järgi, kui palju on neis suhkrut, soola või kõva rasva, ütleb Soste sotsiaalsuhete juht Ulla Kiuru.

Soste ettepanek ei puudutaks ainult ebatervislikke tooteid, vaid kõiki toiduaineid.

Maksukoormus suureneks toote suhkru-, soola- või kõva rasva sisalduse järgi, kuid maksukohustus tekiks ainult siis, kui ületatakse teatud piirväärtust.

Tervisemaksu vastased on väljendanud muret, et maks tõstaks toidukorvi hinda olukorras, kus paljudel tarbijatel on rahaga niigi kitsas. Maksu eesmärk pole Kiuru sõnul aga toidu hinda tõsta. „Me ei taha, et kallineks igasugune toit, vaid ainult ebatervislik toit. Tarbija saaks tervislikke valikuid tehes oma toidukorvi hinda mõjutada.

Samuti kardavad tervisemaksu vastased, et maks mõjutaks ettevõtete soovi investeerida tootmisse või teadus- ja arendustegevusse. Pealegi võib see ohustada tööhõivet. Näiteks Fazer on juba teatanud, et Lahti tehasesse suunatakse varem kavandatust vähem tooteid. Üks põhjus on suhkrumaksuväitluse tekitatud ebakindlus tuleviku ees. Mudeli järgi võiks aga innustada toiduainetööstust arendama oma tooteid nii, et oleks võimalik isegi maksu ja hinnatõusu vältida, leiab Kiuru.

„Etapiline maks võiks julgustada tootjaid näiteks muutma toodete koostist tervislikumaks. Inimesed võiksid tarbida tuttavaid tooteid, aga näiteks vähema suhkruga.“ Kiuru sõnul on niimoodi läinud näiteks Suurbritannia karastusjookide maksuga: toodete müük ei vähenenud, kuid tarbijad saavad neist nüüd vähem suhkrut.