Swedbanki majandusprognoos: Eesti majandus jääb teist aastat järjest langusesse

Inflatsioon jõudis USA-s ja euroalal tippu juba eelmisel aastal tänu madalamatele energiahindadele. Alusinflatsioon, millest on välja arvatud energia- ja toiduhinnad, on aga tunduvalt püsivam.

Vaatamata üldiselt positiivsele inflatsiooni väljavaatele, prognoosime, et USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank tõstavad lähikuudel intressimäärasid veelgi. Kuna USA-s on inflatsiooni aeglustumine olnud märgatavam, võib Föderaalreserv olla esimene suurematest keskpankadest, mis intressimäärade tõusutsükli lõpetab. Euroopa Keskpank tõstab meie hinnangul intressimäärasid sel aastal veel kolmel korral 0,25 protsendipunkti, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõuab 3,75 protsendini. Majanduskasvu aeglustumise ning inflatsioonieesmärgini jõudmisega hakkab Euroopa Keskpank järgmisel aastal intressimäärasid langetama. Samas tuuakse intressmäärasid alla väga kõrgelt tasemelt ja rahapoliitika mõju on nõudlust piirav veel pikemal ajal.

Meie hinnangul jääb maailmamajanduse kasv sel ja järgmisel aastal nõrgaks. Euroalal algas aasta paremini kui seda varasemalt ootasime. Teenuste sektor on tõestanud oma vastupidavust ning tööstuse tulemused üllatasid positiivselt. Rahapoliitika karmistamine on laenunõudlust euroalal aga vähendanud ja selle mõju jõuab reaalmajandusse viitajaga. Seetõttu peaksime seda majandusnäitajates nägema järgmistel kvartalitel. Swedbanki prognoosi järgi kasvab euroala majandus sel aastal vaid 0,4 protsenti ja järgmisel aastal 0,7 protsenti.

USA majandus jätkas eelmisel aastal tugevat kasvu. Töötuse määr on ajalooliselt madal ning tarbimine on tugev vaatamata kõrgele inflatsioonile ja intressimäärade tõusule. Majanduskasv peaks aga aasta teisel poolel pöörduma languseks. Aasta kokkuvõttes kasvab USA majandus 1,2 protsenti, kuid see aeglustub järgmisel aastal 0,5 protsendini. Hiina majandus on aasta alguses saanud sisse tugeva hoo. Tänu koroonapiirangute kaotamisele prognoosime Hiina majandusele sel aastal kasvu kiirenemist 5,5 protsendini. Peamiseks kasvuveduriks saab tarbimine, mida on pea kolm aastat piirangutega vaos hoitud. Hiina majanduse avanemisest võidab ka turism üle maailma. Ühtlasi on näha taastumise märke Hiina kinnisvarasektoris. Prognoosile lisab aga ebakindlust geopoliitika ning USA ja veel osade riikide ekspordikontrollid Hiinale.

Eesti majandus jääb teist aastat järjest langusesse

Eelmise aasta lõpus süvenenud majanduslangus Eestis kandub üle selle aasta esimesse poolde. Vähenenud ostujõud piirab eratarbimist ja nõrgenenud välisnõudlus lubab ettevõtetel vähem eksportida. Lisaks on tootja- ja ekspordihindade kiire kasv halvendanud Eesti ekspordi konkurentsivõimet. Eesti majanduse üldine kindlustunne on küll allpool pikaajalist keskmist, kuid selle langus on stabiliseerunud. Majapidamiste kindlustunne on põhja läbinud ja on tasapisi paranemas. Selle taga on majapidamiste vähenenud inflatsiooniootused ja kosuma hakanud ettevaade oma finantsolukorra suhtes.

Tööturg peaks lähiaastatel tugev püsima. Eelmisel aastal tõusis tööhõive ajalooliselt kõrgeima tasemeni. Kuigi me prognoosime sel aastal tööhõive tagasihoidlikku langust, jääb see jätkuvalt kõrgeks. Samal ajal ei tõuse tööpuudus murettekitava määrani, kuna majandus kasvab jooksevhindades mõõdukalt. Meie hinnangul tõuseb töötuse määr sel aastal 6,8 protsendini ja koos majandusolukorra paranemisega väheneb järgmisel aastal 6,1 protsendini. Vaatamata mitmetele negatiivsetele teguritele, on kõrgel tööhõivel nõudlusele ja majanduskasvule positiivne mõju. Samas hoiab see ka palgakasvu kiirena. Kui eelmisel aastal suurenes keskmine brutopalk ligi 9%, siis selleks aastaks prognoosime 8,7 protsendilist ja järgmiseks aastaks 7 protsendilist kasvu.

Inflatsiooni aeglustumine jätkub. Senise põhiinflatsiooni aeglustumise taga on olnud peamiselt energiahindade kiire langus ja baasefekt. Alusinflatsioon veel märkimisväärset alanemist ei näita, kuid kõrgemale tõusvad intressimäärad, vähenenud nõudlus ning aeglustunud tootja- ja impordihindade tõus peaksid hakkama seda pidurdama. Meie prognoosi järgi aeglustub hinnakasv sel aastal keskmiselt 10 protsendini ja järgmisel aastal 4,3 protsendini. Kõige enam langetab hinnakasvu sel aastal energia odavnemine, mis mõjutab peamiselt eluasemega ja transpordiga seotud kulusid.

Inflatsiooni aeglustumine koos tugeva palgakasvu jätkumisega peaksid pöörama käesoleva aasta teisel poolel majapidamiste ostujõu kasvule. Samas pidurdavad uue valitsuse maksutõusud alates järgmisest aastast hinnakasvu aeglustumist ja ostujõu paranemist. Seetõttu tõstsime järgmise aasta inflatsiooni prognoosi kõrgemale. See piirab omakorda eratarbimist ja kärbib veidi ka majanduskasvu. Samuti on vähenemas pandeemia-aastatel kuhjunud majapidamiste hoiused, millel on samuti tarbimist piirav mõju. Välisnõudlus on nõrgenenud, kuid see peaks järgmisel aastal paranema ja pakkuma Eesti ettevõtetele taas paremaid ekspordivõimalusi.

Meie prognoosi järgi väheneb Eesti SKP sel aastal püsivhindades 0,8 protsenti. Seega jääb majandus langusesse teist aastat järjest. Samas peaks aastases võrdluses mõõdetud majanduskasv selle aasta teisel poolel taastuma ja järgmisel aastal ootame SKP 2,3 protsendilist suurenemist. Kuigi Eesti majandus jääb püsivhindades aasta kokkuvõttes sel aastal langusesse, suureneb see jätkuvalt jooksevhindades. Küll aga tuleb jooksevhindades kasv sel ja järgmisel aastal alla pikaajalise keskmise.