Kaubandus-tööstuskoda valitsusele: maksumuudatused vajavad esmalt mõjuanalüüsi

Eesti kaubandus-tööstuskoda pöördus vabariigi valitsuse poole ja esitas oma kommentaarid ning ettepanekud uue valitsuse maksupoliitika kohta.

Koalitsioonileppe kohaselt kaob alates 1. jaanuarist 2025 madalam käibemaksu erisus majutusteenuse pakkujatele. Koda tõi välja, et enne majutusteenuste käibemaksumäära tõstmist tuleb läbi viia mõjuanalüüs, et saada teada, kas ja kui palju suurendaks plaanitav maksutõus riigieelarve tulusid ning millised mõjud kaasnevad muudatusega majutusettevõtetele ja teistele ettevõtetele, kes on majutussektoriga rohkem seotud. Koda on kindlasti vastu majutusteenuste käibemaksumäära tõstmisele korraga 9%-lt 22%-ni.

Kui valitsus peab mõjuanalüüsi järel mõistlikuks käibemaksumäära tõstmist, siis tuleb seda teha samm-sammult ja pikema ajaperioodi jooksul. Näiteks võiks esmalt tõsta majutusteenuste käibemaksumäära paari protsendipunkti võrra ning seejärel hinnata, milline on olnud selle mõju Eesti majutusettevõtetele, sh nende rahvusvahelisele konkurentsivõimele.

Automaks peaks toetama kliimaeesmärkide saavutamist

Automaksu kehtestamisel peab kaubanduskoda oluliseks, et automaks oleks suunatud CO₂-heite vähenemisele ja aitaks kaasa teedevõrgu ohutumaks ja kvaliteetsemaks muutmisele. Automaks ei tohiks teenida üksnes fiskaaleesmärke, vaid peab olema suunatud ka kliimaeesmärkide täitmisele. Lisaks peab automaks aitama kaasa autopargi uuenemisele, millega üldreeglina kaasneb ka suurem keskkonnasäästlikkus ja parem turvalisus.

Automaks peab toetama ka linnastumise pidurdumist, kuid samas ei tohi vähendada inimeste liikumisvõimalusi eelkõige maapiirkonnas ja seeläbi takistada maapiirkondade arengut. Lisaks peab automaksu administreerimine olema lihtne ning maksust kõrvalehoidmine võimalikult keeruline.

Kaob madalam tulumaksumäär

Koalitsioonileppes on ka kirjas, et kaob regulaarselt jagatavale kasumile kohalduv madalam tulumaksumäär. Kaubanduskoda toob välja, et muudatus vähendab ettevõtete kindlustunnet maksusüsteemi stabiilsuse osas ning investeerimiskindlust. Lisaks tuleb hoolikalt läbi mõelda erisuse kaotamise rakenduslik pool. Koja hinnangul on ka küsitav, kas ja kui suur maksutulu kasv kaasneb erandi kaotamisega. Enne erisuse lõplikku kaotamist peab valmima mõjuanalüüs. Kindlasti ei saaks olla tegemist kiireloomulise muudatusega ning erisuse kaotamise korral tuleks seda teha nii, et soodusmäära kasutamise võimalus väheneks samuti järk-järgult.

„Eestis ei ole maksuerisusi palju, mis on ka positiivne, kuid kehtestatute puhul on need olnud kantud selgetest eesmärkidest, mistõttu tuleks täna ka hinnata, kas nendest eesmärkidest lähtumine ei ole enam asjakohane või on muud sisulised argumendid nende kaotamiseks, või soovitakse eesmärgid saavutada muude meetmetega,“ sõnas Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts, tuues veel välja, et ettevõtluses on oluline stabiilsus ning uute maksude kehtestamise, kehtivate erisuste kaotamise ja maksumäärade tõstmise kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka maksuaugu vähendamisele, et seeläbi suurendada maksutulusid.

Maksumuudatused vajavad mõjuanalüüsi

Eelneva kõrval on koalitsioonileppes kirjas, et valitsus soovib suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ning võimaldada kohalikele omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel. Koda peab oluliseks kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamist ja nende maksubaasi laiendamist, seda protsessi tuleb aga alustada sellest, et kohalike omavalitsuste maksubaas tuleb rohkem siduda omavalitsuse territooriumil asuvate töökohtadega, sest siis oleks omavalitsustel suurem soov aidata kaasa uute töökohtade loomisele ja panustada ettevõtluse arendamisse oma valla või linna territooriumil.

Koalitsioonileppe kohaselt on uue valitsuse eesmärk riigieelarve tasakaalu poole liikumine ning plaanis on üle vaadata nii riigieelarve tulu- kui ka kulupool ja leida kokkuhoiuvõimalused. Kaubanduskoda peab positiivseks, et vaadatakse ka kulupoolt ja otsitakse võimalusi kulude vähendamiseks. On mõistetav, et seoses riigikaitse kulutuste suurenemisega on vajadus suurendada ka tulupoolt, kuid maksutulude suurendamise puhul on oluline, et enne uute maksude kehtestamist, praeguste maksuerisuste kaotamist ja ka olemasolevate maksumäärade tõstmist viib riik läbi mõjuanalüüsi.