Tulumaksusüsteemi muudatused jätavad riigieelarvesse püsiva augu
(227)
Rahandusminister Mart Võrklaev allkirjastas täna esimesed maksumuudatuste eelnõud, mis tõstavad maksuvaba tulu, kuid suuremate kaitsekulude kate ja liikumine tasakaalus riigieelarve suunas toovad kaasa ka väikesed maksutõusud.
Tulumaksusüsteemi muudatus tähendab riigieelarvele 2025. aastal 303 miljoni euro suuruse miinuse. Nii 2026. kui ka 2027. aastal on kadu üle 200 miljoni euro.
„Oleme juba muutnud keskmise pensioni tulumaksuvabaks, nüüd jõuab tulumaksuvabastus ka ülejäänud Eesti inimesteni – alates 2025. aastast kehtib kõigi jaoks ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ja seda enam sissetuleku suurus ega ükski lisatulu ei mõjuta,“ selgitas rahandusminister Mart Võrklaev. Eesti inimestele jääb muudatuste tulemusel 2025. aastal kätte ligi 130 miljonit eurot rohkem raha.
Aastast 2025 on tulumaksumäär kõikide Eesti ettevõtete ja inimeste jaoks 22 protsenti ja sellest määrast keegi rohkem tulumaksu ei maksa. Ühtlasi kaob muudatuste tulemusel soodusmäär 14 protsenti regulaarselt jaotatavale kasumile.
Ühtne maksuvaba tulu kõikidele inimestele on kulu riigieelarvele, mis toob kaasa ka osa seniste maksusoodustuste kaotamise, millest on seni rohkem kasu saanud suurema sissetulekuga inimesed. Nii ei saa 2024. aastast enam tulude deklareerimisel maksustatava tulu hulgast välja arvata eluasemelaenu intresse 300 euro ulatuses ja kaob täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest ning alates teisest lapsest. Koolituskulusid ja annetusi saab maha arvata jätkuvalt 1200 euro ulatuses.
Uueks käibemaksumääraks on 2024. aastast samuti 22 protsenti. Käibemaksu tõus võib tahes-tahtmata kaasa tuua ka kaupade ja teenuste mõõduka hinnatõusu, mis hinnanguliselt jääb 1-2% vahemikku.
Samale tasemele on kavandatud tõusma 2025. aastast ka majutusteenuste käibemaks. 9 protsendine soodusmäär jääb jätkuvalt kehtima ravimitele.
Alkoholi ja tubakaaktsiis tõuseb järgmisel kolmel aastal 5 protsenti aastas. Arvestades alkoholi tarbimise kasvutrendi ja palkade kasvu, tõuseb alkoholiaktsiis mõõdukas tempos, mis eeldatavasti vähendab alkoholi kättesaadavuse kasvu, samas ei suurenda piirikaubandust ja tõstab veidi aktsiisilaekumist. Teadaolevalt plaanib ka Läti aktsiisitõusu. 5-protsendine aktsiisitõus peaks õllepudeli hinda tõstma poes keskmiselt 5 sendi võrra ja kange alkoholi pudeli hinda 60 sendi võrra.
