Rahandusministeerium otsib positiivsele krediidiregistrile parimat lahendust

Rahandusministeerium kuulutas välja uurimistöö konkursi eesmärgiga analüüsida positiivse krediidiregistri võimalikke tehnoloogilisi lahendusi ja leida optimaalne lahendus registri loomiseks.

„Positiivne krediidiregister on oluline tööriist ülelaenamise ennetamiseks. Oluline on see üles ehitada nii, et laenuandjate privaatsus oleks kaitstud ja krediidiandjad saaks sellega liituda mõistlike kuludega. Konkursi tulemusel saame valida optimaalse tehnoloogilise lahenduse,“ selgitas rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.

Rahandusministeerium avaldas eelmise aasta juulis krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille alusel luuakse Eestis positiivne krediidiregister. Täna on probleem sageli selles, et pangad ja teised krediidiandjad ei oma täit informatsiooni eraisiku olemasolevate laenukohustuste kohta ja kogu info saamine taandub päris palju inimeste aususele oma finantsseisu avaldamisel.

Eesmärk on vähendada ülelaenamist

Positiivsesse krediidiregistrisse oleks plaanis kanda iga eraisiku finantskohustuste seis ehk tema laenu-, liisingu- ja järelmaksukohustused. Kui inimene läheb uut laenu võtma, siis teeb krediidiandja päringu, et saada teada kui suured on inimese juba olemasolevad finantskohustused. Inimene ise ei peaks enam vastavat infot esitama.

Kõik osalised, kes väljatöötamiskavatsuse kohta tagasisidet andsid, arvasid, et positiivne krediidiregister aitab oluliselt kaasa vastutustundlikumale laenuandmisele. Seega vähendab see laiemalt ühiskonnas ülelaenamist ja ennetab sellest tulenevaid sotsiaalseid probleeme. Samas märgiti, et ei ole lõplikku kindlust, kas sellise registriga tagatakse laenuvõtjate andmete piisav kaitse. Seetõttu tahabki rahandusministeerium veel täiendavalt uurida, milline oleks optimaalne tehnoloogiline lahendus, eesmärgiga eelkõige vältida võimalikke andmelekkeid ja õigustatud aluseta tehtavaid andmepäringuid.

Taotlused konkursil osalemiseks tuleb esitada hiljemalt 15. mail ja uurimustöö lõpptulemused peavad valmis olema järgmise aasta 1. aprilliks.

Uurimistöö rahastuse suurus on 110 000 eurot, millele lisandub käibemaks.