Võrklaev: avaliku teenistuse palgad peaksid olema konkurentsivõimelised

Rahandusministeerium avalikustas täna riigi ja kohaliku omavalitsuste ametnike 2022. aasta kogupalga ja 2023. aasta põhipalgad 1. aprilli seisuga. Andmed näitavad avalikus teenistuses mõningast palgatõusu, ent tippspetsialistide palkamisel ei suudeta sageli erasektoriga konkureerida.

Üldiselt kasvas ametnike kogupalk 2022. aastal Eesti keskmise palgaga võrreldes sarnases tempos.

„Hea meel on, et palk kasvas kõige rohkem riigi ja rahva jaoks olulistel eriteenistujatel – politsei-, pääste-, välisteenistuse ametnikel, tegevväelastel ja teistel,“ märkis rahandusminister Mart Võrklaev. „Seda võimaldas muu hulgas valitsuse makstud lisaraha siseturvalisusele palkade konkurentsivõime hoidmiseks.“

Ministri sõnul ei saa olla avaliku teenistuse palk konkureerival tööturul liider, kuna see tekitaks palgasurvet ja kahjustaks Eesti majanduse arengut.

„Samas ei tohi tase tööturust ka maha jääda – meil tuleb ju tagada riigitöö kvaliteet ja professionaalsus. Kui aga täna võrdleme avaliku teenistuse konkurentsivõimet tööturul, on jätkuvalt murekoht, et erasektor ostab meilt eksperte üle. Näiteks rahandusministeeriumist liiguvad targad analüütikud ja tippspetsialistid pankadesse ja finantsettevõtetesse, kuna seal pakutakse ekspertteadmiste eest palju kõrgemat palka,“ rääkis Võrklaev.

„Tippspetsialistide ja -juhtide põhipalgad jäävad palgaturust keskmiselt 18% maha,“ lisas ta.

Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Ülle Haraki sõnul on ametnike palgad olnud ajast-aega vastuoluline teema. „Ühest küljest on justkui avalik ootus, et ametnikke vähendataks ja neile ei makstaks maksumaksja raha eest väga kõrget palka. Teisalt on ootus, et riik toimiks hästi, teenused oleksid kättesaadavad ja teenusepakkujad professionaalid,“ rääkis ta.

„Kuidas siis ametnikku, kes tagab Eesti riigi toimimise, tasustada? Valitsus võib otsustada igasuguseid asju, aga ametnik on see, kes need ellu viib, riiki ja kodanikku teenib – koostab seaduseelnõusid, korraldab toetuste maksmise ja nii edasi. Samuti ei kujuta keegi ette, et meile poleks tagatud näiteks politsei või päästjate abi,“ tõi Harak välja.

Ametnike keskmine kogupalk oli 2022. aastal 2175 eurot (kasv 10,6%). Kõige suurem palgakasv oli eelmisel aastal eriteenistujatel ehk politsei-, vangla-, pääste-, teenistuse ametnikel, tegevväelastel jt avaliku teenistuse eriametnikel (kasv 14,7%, keskmine kogupalk 2180 eurot).

Selle tingis muu hulgas valitsuse lisaraha eraldamine siseturvalisuse asutustele. Kohalike omavalitsuste ametnike keskmine kogupalk oli sealjuures 1996 eurot (kasv 10,5%), riigiametnike keskmine kogupalk 2252 eurot (kasv 9,9%).

Jooksval kalendriaastal on 1. aprilli seisuga ametnike põhipalk 2252 eurot (kasv 16%), mida veab politsei-, pääste- jt eriametnike keskmise palga kasv (22%). Kohalike omavalitsuste ametnike palk näitab sel aastal kasvu 11%, riigiametnike palk 13%.
Lähiaastatel prognoositakse avalikus teenistuses palgakasvu aeglustumist.

Riigi ja kohalike omavalitsuste ametnike palgaandmed on leitavad Rahandusministeeriumi veebilehel.