Transpordiamet käis välja automaksu tõstmise kava. Automüüja: see plaan on liiga mustvalge

Sõiduki esmase registreerimise maksuks võiks kehtestada keskmiselt 1800–2000 eurot ning mootorsõidukimaksu keskmine määr võiks olla 100–120 eurot aastas, selgub transpordiametis valminud sõidukimaksude memost, kirjutab ERR.

Dokumendi kohaselt tuleb konkreetsed maksumäärad läbi arutada, aga keskmised määrad võiksid anda nendest põhimõttelise aimduse.

„Ettepanek oleks luua Eestis esmase mootorsõiduki registreerimise maks uutele ja kasutatud sõiduautodele CO2-heitega üle 120 g/km ja kuni 3,5-tonnistele kaubikutele heitega üle 180 g/km, keskmise maksumääraga umbes 1800–2000 eurot sõiduki kohta,“ seisab memos.

Niisuguse maksu eesmärk on suunata maaletoodavate autode valikut ökonoomsemate autode suunas. Uusi sõiduautosid, mille heide jääb alla 120 g/km, maksustada ei kavatseta. Memos võib näha ettepanekut, mille järgi alates 120 g/km heitega auto esmaregistreerimisest oleks tasu 1440 eurot, 160 g/km puhul 1680 eurot, 200 g/km puhul 3000 ja 300 g/km puhul 3600 eurot.

Praktikas tähendaks see ühe Eesti enimmüüdud automudeli näite varal, et uue Toyota Corolla ostmisel automaks ei rakenduks, kui aga tuua välismaalt Eestisse mõned aastad vanem kasutatud mudel, siis selle CO2 heide ületab 120 g/km piiri ehk esmaregistreerimisel lisanduks vähemalt 1440 eurot.

Aasta-, kuu- või päevapõhine mootorsõidukimaks sõiduautodele heitega üle 120 g/km ja kuni 3,5-tonnistele kaubikutele heitega üle 180 g/km oleks keskmiselt 100–120 eurot aastas.

Mootorsõidukimaksu kujundamisel peab amet otstarbekaks võtta aluseks inimestele juba tuttava liikluskindlustusele sarnaneva süsteemi, kus kasutajad saavad osta pileteid vastavalt sõiduki kasutusele kas päevaks, nädalaks, kuuks või aastaks. Seega saab inimene osta pileti erinevaks ajavahemikuks ja aastapilet on soodsam kui päevane.

Elke Grupi tegevjuhi Taavi Lepiku sõnul ei tohiks 100-120 eurone aastamaks autot kasutaval inimesel üle jõu käia. „Kuid auto esmase registreerimise maksu kehtestamine väljapakutud kujul on liiga mustvalge ning reaalsuses hoopis piirab keskkonnasäästlike sõidukite müüki ja soodustab vanemate autode laiemat kasutamist,“ ütles Lepik.

Sellised võiksid esialgsete numbrite järgi olla umbkaudsed uute sõidukite registreerimismaksud:

Ta lisas, et ei ole loogiline ühtemoodi maksustada hübriidautot, mille CO2-heide on näiteks 122g/km ning suurt maasturit määraga 200 g/km või rohkemgi. „Seda arvesse võttes peaks esmase registreerimise maks olema kindlasti astmeline. Astmeid võiks olla rohkem kui kaks-kolm, sest ka 120-150 g/km on madal heide, mille puhul peaks ka maksukoorem olema vastavalt väiksem,“ sõnas Lepik.

Sinna vahemikku jääb täna suur hulk ökonoomseid hübriidautosid, mille soetamist ei saa panna samale pulgale üksnes fossiilsetel kütustel liikuvate sõidukitega, selgitas ta.

Transpordiameti liikuvuse planeerimise teenistuse direktor Kati Tamtik sõnas Delfi Ärilehele, et memo puhul on tegemist töödokumendiga, mida ei saa ajakirjandusega jagada.

„Transpordiamet osales 24. aprillil rahandusministeeriumi poolt kokku kutsutud automaksu teemalises töörühmas. Töörühma järgselt paluti Transpordiametilt ettepanekuid memo vormis, kus andsime ülevaate registreeritud autopargist, nende CO2 heitme tasemetest ning millised on võimalikud variandid automaksu kogumiseks,“ ütles Tamtik.