Laevateede projekteerimine - üheksa korda mõõda, üks kord sõida!

Laevateede projekteerimist, millega saab meresõidu ohutumaks muuta kõikidel maailma meredel, saab õppida Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemias veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise erialal.

Maailma ookeanid katavad umbes 71% Maast. See on umbes 361 miljonit ruutkilomeetrit kogu maakera pindalast.

Hoolimata sajandeid kestnud andmete kogumisest ning uute ja täiustatud tehnikate juurutamisest viimastel aastakümnetel, on tänaseni vähem kui 25% merepõhjast mõõdistatud piisava eraldusvõimega (umbes 1 km). See tähendab, et kaardistamata on veel umbes 277 miljonit ruutkilomeetrit. Laias laastus on see ala, mis on kaks korda suurem kui Marss, üheksa korda suurem kui Aafrika ja 36 korda suurem kui Austraalia.

Viimastel aastatel on muutunud merepõhja mõõdistamine kiiremaks ja efektiivsemaks. See on toimunud tänu mõõdistuste tehnoloogia arengule ja erinevate merendusorganisatsioonide algatustele. Näiteks projekti Seabed 2030 raames planeeritakse kaardistada kogu maailmamere sügavamad alad ja koostada Maailma merepõhjakaart aastaks 2030.

Kui meil puuduvad täpsed kaardid, muutub navigeerimine ohtlikuks. Kuna üle 90% kogu maailma kaubast transporditakse meritsi, on laevateede planeerimine üks peamisi tegevusi meresõidu ohutuse tagamiseks.

Laevatee on meresõiduohutuse seaduses defineeritud kui veetee osa, mis on veeliikluseks sobivaim ning navigatsiooniteabes avaldatud ja vajaduse korral looduses tähistatud. Laevateede projekteerimine on keeruline, hõlmates veealuste ja rannikujoonte topograafia mõõtmist, merepõhja uurimist, navigatsioonikaartide koostamist, navigatsioonivahendite valikut ning muude oluliste faktorite arvestamist.

Veeteede projekteerimisel peab arvesse võtma järgmiseid tegureid:

Sügavus ja merepõhja tüüp: oluline on teada merepõhja sügavust, et tagada laevade ohutu navigeerimine. Samuti tuleb arvestada merepõhja iseloomu, näiteks kas tegu on savise, liivase, mudase või kivise põhjaga, mis võib erinevalt mõjutada laevade liikumist madalates vetes.

Lainetus: arvestada tuleb ka kohaliku lainetusega, kuna see võib mõjutada laevade manööverdusvõimet ja ohutust.

Hoovused: mõnedel merealadel võib esineda tugevaid hoovusi, mis mõjutavad laevade sõidukiirust ja manööverdusvõimet. Sellistel juhtudel tuleb projekteerimisel arvestada hoovuste suuna ja tugevusega.

Meteoroloogilised tingimused: arvestada tuleb ka kohalike meteoroloogiliste tingimustega, nagu tuule suund ja tugevus, sademete hulk jne.

Navigatsioonivahendid: ohutult ja õiges suunas aitavad laevadel liikuda navigatsioonimärgid, tuled, raadiomajakad jne. Veeteede projekteerimisel on oluline ka koostöö erinevate sidusasutuste vahel nagu kohalikud omavalitsused, merendusametid, merevägi ja teised, et tagada laevaliikluse tõhusus ja ohutus. Arvestama peab ka keskkonnateguritega ja leida lahendusi, mis võimaldaksid vähendada negatiivseid mõjusid keskkonnale.

Laevateede projekteerimist saab õppida Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemias veeteede haldamise ja ohutuse korraldamise erialal.

Vastuvõtt TalTechi on juba avatud! Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Vaata lähemalt: www.taltech.ee/sisseastujale.