Riik asub soolise palgalõhega võitlema. Ettevõtted peavad hakkama töötasu suurust avaldama
(35)
Euroopa Liidu nõukogu võttis vastu palkade läbipaistvuse direktiivi 24. aprillil 2023. Direktiivi eesmärk on saavutada olukord, kus naistele ja meestele makstakse võrdväärse töö eest võrdset tasu.
Peamised faktid
Palkade kujunemine peaks edaspidi olema töötajatele arusaadav, see peaks toimuma objektiivselt ning sooneutraalselt.
Alates saja töötajaga ettevõtetele hakkab kehtima aruandluskohustus.
Ühegi töötaja palk individuaalselt avalikuks ei saa, sest soolist palkade erinevust vaadatakse kogumis.
Direktiivi nõuded hakkavad Eestis kehtima 2026. aastal.
Esimest korda peavad ettevõtted esitama andmed oma eelmise aasta palgalõhe kohta 2027. aastal.
Aruandluskohustus hakkab Eestis kehtima ligikaudu 889 organisatsioonile, mis moodustab Eesti kõigist tööandjatest 1%, sh neist 192 on valitsus- ja riigiasutused.
Riik töötab välja digilahendust Palgapeegel, mis aitab vähendada tööandjate halduskoormust.
Eestis on suurim sooline palgalõhe Euroopa Liidus (EL), ulatudes Eurostati 2021. aasta andmetel 20,5%-ni, samal ajal kui EL-i keskmine on 12,7%. Statistikaameti 2021. aasta andmetel on Eesti sooline palgalõhe 14,9%.
Mida peab tegema tööandja?
Paljud tööandjad on juba loonud õiglased ja läbipaistvatel kriteeriumitel põhinevad palgasüsteemid. Kui seda aga veel tehtud pole, siis tuleb nüüd läbi mõelda palga kujundus ja tööde väärtus.
Tööle kandideerijale tuleb anda infot palgataseme või vahemiku kohta hiljemalt enne tööintervjuud.
Töötajatele tuleb kättesaadavaks teha objektiivsed ja sooneutraalsed kriteeriumid, mille alusel nende palk kujuneb.
Vähemalt saja töötajaga organisatsioonidel tuleb hakata analüüsima palgalõhe näitajaid ja neid oma töötajatele avalikustama. Üldised palgalõhe näitajad tuleb ka avalikustada ning analüüsi ja avalikustamise kohustuse saab riik suures osas enda kanda võtta. Kui ilmneb üle 5% palgalõhe, mis pole selgitatav objektiivsete kriteeriumitega (nt erinevatel ametikohtadel töötamine), siis tuleb kuue kuu jooksul olukorda parandada. Kui seda ei tehta, siis peab tööandja läbi viima palgaauditi (sh pöörata tähelepanu näiteks vanemapuhkuselt naasvate töötajate tasustamine).
Väiksematel ettevõtetel on palgalõhe andmete avaldamine vabatahtlik.
Kuidas see mõjutab töötajaid?
Tööle kandideerijate jaoks muutub värbamisprotsess läbipaistvamaks, sest info ametikoha palgataseme või vahemiku kohta tuleb avaldada hiljemalt enne tööintervjuud.
Töötajate individuaalsed palgad avalikuks ei lähe, avalikustatakse organisatsiooni palgalõhed.
Töötaja saab infot selle kohta, kuidas tema palk kujuneb ning milline on sooline palgalõhe asutuses.
Töötajatel on õigus saada infot oma individuaalse palgataseme ja temaga sama tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta ja seda nii meeste kui naiste kohta. Ettevõtete palkade aruandluskohustusest saab otsest kasu vähemalt 260 000 töötajat ehk umbes 38% kõigist Eesti töötajatest.
Mida teeb riik?
Riik tuleb digilahendustega tööandjatele appi, et vähendada tööandjate halduskoormust. Statistikaameti ja sotsiaalministeeriumi koostöös arendatakse välja digitaalne tööriist soolise palgalõhe analüüsimiseks – Palgapeegel.
Loe pikemalt sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
