Mitmete ettepanekute ja seisukohtade seas, mida EVEA edastas valitsusele maksuseaduste muutmise seaduste eelnõude kooskõlastusringis, oli ka vastuseis majutussektori käibemaksumäära tõstmisele ning käibemaksukohustuse piirmäära suurendamine 100 tuhandele eurole.

EVEA viis oma liikmete hulgas läbi kiirküsitluse ja selle tulemused kinnitavad üheselt – eelarvetasakaaluni jõudmiseks planeeritud maksutõusude kompleks ei vii soovitud tulemuseni. Enim panevad planeeritud maksumuudatused muretsema 40 000 kuni 500 000 euro suuruse aastakäibega ettevõtjaid, kellest valdav osa hindab negatiivset mõju suureks või kriitiliseks.

Majanduskasvu ei tule

„Valitsuse poolt ülikiirele – 3-tööpäevasele kooskõlastusringile saadetud maksuseaduste muudatuste eelnõude seletuskirjades toodud analüüs on pealiskaudne ja puudulik, samuti ei ole hinnatud kogu plaanitava paketi tervikmõju lõpptarbijate ostujõule, mille tõenäoline langus mõjutab negatiivselt ettevõtjate majandustulemusi ja Eesti majandust tervikuna. Maksudega seotud regulatsioone tuleb kehtestada läbimõeldult ja lähtudes majandustsüklitest, mitte parlamendi valimiste tsüklitest,“ kommenteeris EVEA president Ille Nakurt-Murumaa valitsusele saadetud seisukohti.

Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt jääb majanduse maht selle aasta kokkuvõttes 2022. aastaga võrreldes 0,6% väiksemaks. Majanduskasvu prognoosib keskpank alles järgmisteks aastateks 3% lähedale.

„Antud kasvuprognoos on koostatud muuhulgas eeldusel, et ettevõtete kui ka majapidamiste kindlustunne paraneb ja see peaks looma paremad eeldused uute investeeringute tegemiseks. Samas EVEA liikmete seas läbi viidud küsitlus kinnitas arvamust, et maksumuudatuste tulemusena ettevõtjate kindlustunne oluliselt halveneb. Küsitluses osalenud väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatest 25% vastas, et koalitsioonileppes planeeritud maksumuudatused mõjutavad nende ettevõtet kriitiliselt ning 36% suurel määral,“ selgitas Ille Nakurt-Murumaa.

„On selge, et tarbimise kõrgem maksustamine töötab otseselt majanduskasvu vastu ning seda ei tohi teha praeguses olukorras, mil ettevõtted ei ole veel taastunud erinevatest kriisidest,“ lisas EVEA president.

EVEA hinnangul halveneb Eesti ettevõtete konkurentsisituatsioon võrreldes muu Euroopaga nii ekspordi kui ka turismi osas. Maksude tõus toob lumepalliefektina kaasa elukalliduse tõusu ning tarbimise vähenemise. Ettevõtete käibed langevad ja see viib majanduse oodatud tõusu asemel langusesse.

Regionaalne areng saab kahju

Teise olulisema teemana tõi EVEA esile, et eriti rängalt mõjutavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning kahjustavad regionaalset arengut majutusasutuste käibemaksumäära tõstmine 9-protsendilt 22-protsendile ning riigi poolt survestatud alampalga tõstmise plaan ajal, mil ettevõtete tootlikkust ei ole võimalik tõsta.

Seega on EVEA kindlalt vastu majutussektori käibemaksumäära tõstmisele. Kavandatav enam kui kahekordne tõus vähendaks Eesti konkurentsivõimet turismisihtkohana ning lisaks kahjustab tugevalt ka siseturismi, mis hoidis sektori üleval kõikide kriiside ajal.

Ille Nakurt-Murumaa kinnitas, et „EVEA on valmis rahandusministeeriumi jt riigi esindajatega arutama üldise käibemaksumäära tõusu 2 protsendipunkti võrra ning tulumaksumäära tõusu samaaegselt tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega, kuid enne on vajalik asjakohane mõjuanalüüs regionaalse arengu ning VKE (väike- ja keskmised ettevõtted) vaates“.

EVEAlt valitusele saadetud pöördumise kolmas suurem ettepanek on tõsta käibemaksukohustuslaseks registreerumise piirmäär seniselt 40 tuhandelt 100 tuhande euroni. Käibemaksuvaba väikeettevõtlus aitaks säilitada teenuste osutamist maapiirkondades ja väikelinnades. Käibemaksukohustuse piirmäära tõstmine töötaks leevendusmeetmena paljude mikroettevõtjate jaoks ja võimaldaks säilitada tegevust 1 kuni 2 töökohaga ettevõtetel, s.h. maaturismi mikroettevõtetel.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena