Kultuurisektor: plaanitav käibemaksutõus hoopis vähendab riigi tulusid

Hotellide ja majutusasutuste käibemaksu järsk tõstmine 9%-lt 22%-le toob endaga kaasa negatiivseid tagajärgi ennekõike majutussektorile, aga ka sektoriga seotud loomemajandusele, nagu näiteks kultuuri- ja spordiürituste ning konverentside ja kontsertide korraldamisele, filmide tootmisele, samuti muuseumidele ning kultuurikorraldajatele.

Majutusasutuste käibemaksu tõusu tõttu jääb Eesti ilma ligi 100 miljonist eurost. Võrreldes teiste Euroopa riikidega tõstaks plaanitav käibemaksutõus Eesti esimese kolme riigi hulka Euroopas, kellel on kõige kõrgem majutusasutuste käibemaks – meie konkurentsivõime langeks võrdluses teiste riikidega tugevalt.

2022. aastal oli turismiteenuste eksport 460 miljoni euro võrra väiksem kui 2019. aastal (viimane täisaasta enne pandeemiat); käibemaksu tõusuga ei pruugi välisturism lõplikult taastuda, arvestades, et teistes riikides on reisiteenus parem: soodsamad lennuühendused, odavamad lennupiletid ning Eesti väga kõrge inflatsiooni tõttu ka odavamad restoranid ja teised teenused.

Piisab vaid 15 protsendist

Piisab välisturistide arvu 15% vähenemisest võrreldes 2019. aasta rekordiliste tulemustega, et kokkuvõttes miinusesse jääda, kui käibemaks on 22%. Meie peamiste sihtturgude turistid (Soome, Läti) ja meie lähiturgude (Leedu, Rootsi jt) väliskülastajad on hinnatundlikud. Ka eestlastel on soodsam minna puhkama/ostlema (teiste maksumuudatuste taustal) mujale (Läti, Leedu, kaugemad turud nagu Türgi jt).

Soomlaste hinnatundlikkus ilmnes näiteks siis, kui aastatel 2017–2018 alkoholiaktsiisi tõsteti ja soomlaste reisid Eestisse vähenesid. Eesti turult on kadunud Venemaa sihtturg (varem tähtsuselt 3.–4. kohal ehk umbes 10–12% ööbimistest), Aasia ja USA pole taastunud, Saksamaa (3.–4. sihtturg mahtudelt) väldib piirkonda sõjaolukorra tõttu.

Ukraina sõda mõjutab regiooni rohkem kui arvata oskame. Suure osa maailma jaoks oleme riskitsoonis olev riik, kuhu peljatakse tulla või hinnatakse sõjaga seonduvaid riske väga kõrgeks, et sõlmida pikaajalisi lepinguid. See kõik ei puuduta vaid üksikturisti, vaid ka konverentside ja kultuuriüritustega seotud väliskülalisi. Hotellide lõpphinnad tõuseksid kõrgustesse, kus Euroopa standardite järgi oodatakse juba luksustaset.

Kaovad kümned tuhanded hotelliööd

Eestis toimuvad kultuuri- ja spordisündmused ning rahvusvahelised konverentsid toovad igal aastal Eestisse kümneid tuhandeid hotelliöid. Hotellide käibemaksutõus, kui see jõuab lõpphinna sisse, vähendab turistide arvu tervikuna, sh konverentsi-, kultuuri- ja spordiürituste väliskülaliste arvu. Kindlasti mõjutab hinnatõus Eesti kui filmitootmise sihtriiki: kui naaberriikides on soodsamad hinnad, siis valikute tegemine välistootjatele on lihtne ja välisinvesteeringud liiguvad Eestist mööda soodsamasse majanduskeskkonda. Ootamatu hinnatõusuga pole jõutud veel harjuda, samas kui tootmiseelarved on juba tehtud ja filmiprojektid ettevalmistamisel.

Lisaks väheneb publiku koguarv nii sise- kui välisturismi arvelt, mis omakorda muudab kultuuri- ja spordiüritused ning konverentsid rahvusvahelises konkurentsis märgatavalt nõrgemaks. Plaanitud majandusliku kasumi asemel riigi tulud vähenevad. Majutusasutuste käibemaksu tõusu tõttu jääb Eesti ilma ligi 100 miljonist eurost, mis otseselt on seotud loomemajanduse, filmide tootmise, kultuuri- ja spordiürituste, kontsertide korraldamise, muuseumide ja teatrite külastamise ning teenusmajandusega tervikuna, sh kannatavad kahju toitlustusasutused ning tehnika, transpordi ja logistikaga seotud ettevõtted.

Mõjusid tuleks vaadata koos

Majutusasutuste käibemaksu tõstmine 9%-lt 22%-le toob endaga kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi ja sestap tuleks vaadelda mõjusid koos, mitte ainult hotellide- ja majutusasutuste vaatenurgast. Arvestuse aluseks on võetud maksu- ja tolliameti esimese kvartali majutussektori käibeanalüüs, Eesti konjunktuuriinstituuti majandusliku mõju hinnang, Eurostati andmed ning rahvusvahelised uuringud maksude mõjust turismisektorile.

1. Uuringud ja varasemad käibemaksumuudatused viivad selleni, et majutusteenuste hinnatõusust tulenevalt võib tekkida nõudluse langus. Eesti maine turismisihtkohana kahaneb ja mõjutab majandust, kuna kõrgem käibemaks tõstab hindu ning vähendab konkurentsivõimet võrreldes naaberriikidega. Eestis on jätkuvalt Euroopa üks kõrgemaid inflatsioone. Majutusettevõtted oli üks koroonapandeemiast enim mõjutatud valdkond ja täna on nende olukorda raske hinnata 2022. aasta energia- ja inflatsioonikriisi taustal, kuna 2022. aasta ettevõtete majandustulemused selguvad 2023. aasta III kvartalis.

Väga suurt mõju avaldab hotellide käibemaksu tõus kultuuri-, spordi- ja konverentsisektorile, kus erinevad suursündmused toovad Eestisse tuhandeid turiste. Näiteks nii Pimedate Ööde filmifestivali kui ka Tallinn Music Weeki külastab igal aastal 1500–2000 väliskülalist, kellest ligi 70% maksavad oma majutuse eest ise.

Veelgi enam mõjutaks käibemaksutõus väljaspool Tallinna toimuvate kultuuriürituste atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Näitena olgu siinkohal toodud Saaremaa ooperipäevad, lisanduv hinnatõus muudaks niigi piiratud valikutega majutuse nii sise- kui ka välisturistile kättesaamatuks ning planeeritud kulu kultuurile ja vabale ajale tehakse mujal, väljaspool Eestit.

Sel aastal näeme väliskülastuste osalist taastumist pandeemiast, samas annaks hinnatõus sellele selge tagasilöögi. Võime prognoosida 25–35% väliskülastuste langust. Igal aastal külastab Eesti muuseume ligi üks miljon välisturisti, ligi veerandi välisturistide kadumine tähendab otsest tulude vähenemist. Nii sise- kui ka välisturist on osa meie suurürituste publikust.

Kui prognoosida kultuuri- ja spordisündmuste ning konverentside väliskülastajate langust veerandi võrra, tähendab see ligi 40 miljoni eurost kadu. Antud kahjumit ei kata ka planeeritud hotellide käibemaksu tõusust tulenev kasu. Lisaks nõrgestab see ka meie kultuuri- ja spordisündmusi rahvusvahelises kontekstis, kuna antud üritustel on kohustus tuua Eestisse välisesinejaid ja osalejaid. See kohustus mõjutab organisatsioonide eelarveid, mis toovad omakorda kaasa ürituste korraldajate eelarvelisi kärpeid ja ürituste kvaliteedi langust. Need kärped ja kvaliteetse sisu langus võivad omakorda tähendada, et suurüritused liiguvad konkurentsi mõjul teistesse riikidesse.

2. Käibemaksu tõus mõjutab riigieelarve laekumisi, kuna vähenevad nii maksutulud kui ka turismist saadavad tulud.

Hotelliööde kõrval jätab väliskülastaja Eestisse muude teenuste tarbimisel märgatava tulu. Käesoleval aastal Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ning EASi ja KredExi ühendasutuse tellimusel valminud festivalide uuring näitab, et väliskülalised kulutavad festivalide raames Eestis 433 eurot, äriga seotud väliskülaline 890 eurot külastuse kohta.

2022. aastal viis Eesti konjunktuuriinstituut majandusliku mõju hinnangu läbi PÖFFi Industry@Tallinn & Baltic Event konverentsi- ja ärikohtumiste programmi näitel ning leidis, et 600 inimest kulutasid Eestis kolme päeva jooksul üle miljoni euro ning täiendav maksutulu Eesti riigile oli üle 200 000 euro.

Kokkuvõttes jättis iga festivalikülaline Eestisse keskmiselt 973 eurot. Teenused, mida turist kohapeal olles kasutab, on majutus, toitlustus, kaupade ost, meelelahutus, muud kulud. Hinnanguline tulude langus kultuuri-, spordi- ja konverentsiturismile (sh äriturism) on ligi 30 miljonit eurot.

3. Eesti kaotab konkurentsivõimes naaberriikidega, kuna käibemaks on madalam nii Leedus, Lätis, Soomes, Rootsis kui ka Norras. Eesti käibemaksu tõstmisel võivad tekkida teised kahjude allikad, nagu tulumaks ja teise ringi efektid, mis võivad suurendada negatiivset mõju. Muudatus mõjutab eriti Saare-, Pärnu- ja Läänemaa ettevõtteid.

Planeeritava muudatuse tulemusel väheneb märgatavalt rahvusvaheliste konverentside korraldamine Eestis, suur hinnatõus viib paljud konverentsid naaberriikidesse ning mõjutab negatiivselt kogu meie teenusmajandust, lisaks sellele on muudatusel suur mõju erinevatele piirkondadele väljaspool Tallinnat – muudatuse tagajärjel pidurdub nende areng.

Samuti jäävad muudatuse mõjul Eestisse tulemata paljud kultuuriprojektid, näiteks rahvusvahelised filmiprojektid, mis peale majutusteenuste ostavad Eestis ka muude ettevõtete teenuseid, näiteks tehnika-, logistika- ja toitlustusteenuseid jm. Kuivõrd teenuste hinnad suure inflatsiooni ja planeeritava üldise käibemaksu tõttu on juba tõusnud ligi 20% ning hetkel nende teenuste hinnakasv jätkub, vähendab majutuse hinnatõus taoliste projektide tulekut Eestisse.

Antud juhul võib see jätta Eestisse tulemata 20–30 miljonit eurot. Samuti tarbivad erinevaid teenuseid ka Eestis toimuvad suurüritused, näiteks ostavad PÖFF, Eesti Kontsert, TMW, Eesti Kunstimuuseum jne igal aastal teenuseid ligi 500–600 ettevõttelt ning väliskülastajate vähenedes väheneb ka vajadus nende ettevõtete teenuste järele, mis omakorda mõjutab (väike)ettevõtete majanduslikku hakkamasaamist.

4. Käibemaksu tõus lööb eriti kõvasti külalislahkuse sektorit, mis on juba koroona- ja energiakriisist ja ka sõja mõjudest räsitud. Suur osa sektorist võib käibemaksu tõusu tagajärjel hääbuda.

Keerulises seisus turismisektoril on tarvis aega, et väljuda varasematest kriisidest. Eesti peab taaskord muutuma välisturismi jaoks atraktiivseks sihtkohaks. Puhkenud Ukraina sõja tõttu kardetakse Eestisse tulla, sest meie lähedus Venemaale võib olla ohtlik. Ainuüksi see fakt võib viia Eestist märkimisväärse osa tuludest. Kultuuri- ja spordiüritused ning konverentside korraldamine Eestis on selle vältimiseks kõige parem ja tõhusam vahend.

Eesti turismi- ja hotellisektor on läbi põimunud teenusmajandustega, kultuuri-, spordi- ja konverentsisektoriga. Siiani suutsid hotellid toetada ürituste korraldajaid neile jõukohaste soodushindadega, kuid tulevikus pole see enam võimalik ning sündmuste korraldajad on lisaks muude hindade tõusule sunnitud tegema keerulisi valikuid ning vähendama mahte. Planeeritav muutus võib tuua turismisektoris ja sellega kaasnevates sektorites tuhandete töökohtade kaotuse ning paljud senised teenusepakkujad on sunnitud tegevuse lõpetama.

Turismisektori hetkeseis

• 2022. aastal oli turismiteenuste eksport 460 miljoni euro võrra väiksem kui 2019. aastal (viimane täisaasta enne pandeemiat). Käibemaksu tõusuga ei pruugi välisturism lõplikult taastuda, arvestades, et konkurentriikides on kogu reisiteenus soodsam.

• 2023. aasta veebruar oli pärast pandeemiat esimene kuu, mil ööbimiste arv ületas 2019. aasta veebruari taseme. Tervikuna oli 2022. aastal välisturistide arv 35% väiksem kui 2019. aastal.

• Majutusasutuste täituvus Eestis oli 2022. aastal keskmiselt 42% tubadest.

• Tallinna hotellid: majutusettevõtete käibe kasv võrreldes 2019. aastaga on 2,5%. Kulud aga on tänaseks tõusnud ligi 35%.

• Turismisektor moodustab olulise osa Eesti majandusest – koos kaudsete mõjudega ligi 8% Eesti sisemajanduse kogutoodangust (2017. aasta andmed, seoses COVID-19 mõjuga võib osatähtsus praegu olla väiksem).

• Eestit külastas 2019. aastal üle kuue miljoni välisturisti, kes kulutasid turismiteenustele üle kahe miljardi euro. Seoses koroonaviiruse levikuga kukkusid näitajad kordades, 2022. aastaks oli taastunud ainult pool varasemast kulutuste tasemest. Välisturistide ööbimiste arv oli 2022. aastal –35% võrreldes 2019. aastaga, taastumine on toimunud siseturistide arvelt (2022. aastal üle 3,2 miljoni majutatu ja ligi 6 mln ööbimist, 2019. aastal 3,8 mln majutust ja ligi 7 mln ööbimist).

• Väliskülastajate arv ei ole taastunud võrreldes 2019. aastaga, Venemaa sihtturg (varem tähtsuselt 3.–4. kohal ca 10–12% ööbimistest) on kadunud, Aasia ja USA pole taastunud, Saksamaa (3.–4. sihtturg mahult) väldib piirkonda sõjaolukorra tõttu.

Kokkuvõte

Planeeritav muudatus on mitmes punktis negatiivse mõjuga ja põhjustab nn doominoefekti.

• Eestisse jääb tulemata ligi 100 miljonit eurot aastas, väheneb järsult välisturistide (sh ärituristide) arv.

• Eesti riigi rahvusvaheline konkurentsivõime langeb järsult.

• Hinnatõus mõjutab negatiivselt Eesti majandust ja kultuuri- ja spordiürituste rahvusvahelist positsioneerimist, põhjustades tulude langust ja suursündmuste nihkumist teistesse riikidesse.

• Kannatab teenusmajandus tervikuna, näiteks ostab suurüritus, mida korraldatakse Eestis, ligi 500–600 ettevõttelt teenuseid – kui väheneb turistide arv, väheneb ka ostetavate teenuste maht.

• Majutussektoris, teenusmajanduses, suurüritustel ning loomemajanduses võib töö kaotada kokku ligi 2400 töötajat.

Kaalul on riigi maine ja konkurentsivõime

Eesti on aastatega loonud endale maine kui väga külalislahke riik, kes suudab korraldada maailma tipptasemel kultuuri- ja spordiüritusi. Selleks on kogu sektor teinud suuri pingutusi. Vaatamata keerulisele geograafilisele asukohale ja otseühenduste vähesusele võrreldes valdava osa teiste Euroopa Liidu riikidega oleme suutnud ühiste pingutustega tõsta Eesti maailma turismikaardile.

Eesti ettevõtete loodud turismitaristu, hea hinna ja kvaliteedi suhe ning professionaalsus ürituste korraldamisel on aidanud korvata meie vajakajäämisi. Täna on kaalul meie riigi maine ja konkurentsivõime – välisturismi kadumist Eestis ei saa tulevikus tagasi tuua mitte ühegi reklaamikampaaniaga. Suurüritusi ei ole võimalik sõrmenipsust uuesti ellu äratada. Eesti riik on end aastaid tutvustanud atraktiivse sihtkohana ja investeerinud enneolematult ressursse – plaanitav käibemaksumuudatus toob kaasa aga väga suure tagasilöögi juba tehtud tööle.

Meie ühine eesmärk koos turismisektori, loomemajanduse ja teenusmajandusega on ekspordi suurendamine – turism on raskel ajal moodustanud 15% Eesti teenuste ekspordist, olles tähtsuselt teine teenuste ekspordi vedaja Eestis. Usume, et kõik koos ja ühise eesmärgi nimel tegutsedes, soodsates majandustingimustes, suudaksime Euroopa kontekstis olla karmis konkurentsis väärikad ja edukad.

Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus kultuuri- ja spordiüritused peavad maksma mitte ainult käibemaksu, vaid väga kõrget käibemaksu. Paljudes riikides on kultuuri- ja spordiüritused kas täielikult vabastatud käibemaksust või siis kehtib neil soodustus. Ometi usume, et kultuur suudab kasvatada majanduslikku tulu, aga seda juhul, kui majutusasutuste käibemaksu ei muudeta. Täna peab majandus kõikidest kriisidest taastuma.