10. maist hakkavad kehtima järgmised intressimäärad: refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,75%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,25%.

EKP nõukogu leiab, et intressimäärade tõus peab jätkuma, et jõuaks viimaks piisavalt piirava tasemeni, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti nende poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Intressimäärade hoidmine piiraval tasemel aeglustab aja jooksul inflatsiooni, vähendades nõudlust, ning hoiab ära ka inflatsiooniootuste pideva tõusu ohu, on Euroopa keskpank kindel.

Kui EKP eelmine intressitõste märtsis oli 0,5 protsendipunkti suurune, siis seekordseks tõsteks jäi 0,25 protsendipunkti. See viitab ökonomistide sõnul, et keskpank võib intressitõstetega olla lõpusirgel.

Eurostati esialgsetel andmetel oli euroala aastane inflatsioon aprillis 7%, mis tähendab, et pea pool aastat kestnud langus sai vähemalt ajutiselt lõpu. Eesti aastane inflatsioon oli aprillis 13,2%, mis andis üldedetabelis neljanda koha.

Keskpank on tõstnud hoiuste intressimäärasid eelmisel suve –0,5%-lt tänavu märtsi 3%-ni. Mitu aastat oli baasintressi määr negatiivne, kuid 2022. aasta juulis tõstis keskpank selle esimest korda 11 aasta jooksul üle 0%.

Keskpanga kolm intressimäära

Euroopa keskpank (EKP) reguleerib kolme põhilist intressimäära: laenamise püsivõimalus pankade üleöölaenudeks, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär ja hoiustamise püsivõimalus.

Laenamise püsivõimaluse intressimäär on EKP-lt pankadele antavate üleöölaenude intressimäär.

Põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär on hind, millega pangad saavad võtta EKP-lt laenu tähtajaga üks nädal.

Hoiustamise intressimäär on intressimäär, mida makstakse pankadele keskpangas hoitavatelt vahenditelt. Alates 2014. aasta juunist on hoiustamise püsivõimaluse intressimäär olnud negatiivne.