NÕUANDED | Juhatuse liikme vastutusest on eriti tähtis aru saada ebastabiilses majanduskeskkonnas

Millised on juhatuse liikmete kohustused ühingu ees? Seda tuletavad meelde Cuesta Advokaadibüroo partnerid Eva Mägi ja Britta Oltjer.

Äritegevuse kaks peamist ohtu on ebastabiilne majandus ning ettevõtte juhi rumalad otsused. Neist esimest oleme viimastel murrangulistel aastatel oma nahal paraku selgelt tunnetanud. Sõda, pandeemia, hüppeline inflatsioon, energiakriis, pangandussüsteemi ebastabiilsus – need on vaid mõned märksõnad. Julgeme öelda, et juhatuse liikme vastutust puudutav temaatika on läbi aegade olnud päevakajaline teema. Eriti muutub vastutuse küsimus aktuaalseks aga nn murrangulistel aegadel, kuna juhatus peab teatud juhtudel võtma vastu otsuseid kiiresti ning tegema seda vähese informatsiooni tingimustes.

Ettevõtte juhatuse liikmeks olemine rajaneb usaldusel. Juhatuse liige peab olema hoolas ja lojaalne ning tegutsema ühingu jaoks kõige otstarbekamal viisil. Kui juhatuse liige ei täida tal lasuvaid kohustusi ning tekitab sellega ühingule kahju, kerkib küsimus juhatuse liikme vastutusest äriühingu ees. Hoolsuskohustuse rikkumine tähendab kohtupraktika kohaselt seda, et juhatus teeb läbimõtlematuid ning rumalaid ja ettevõtte tegevust kahjustavad tehinguid või toiminguid. Lojaalsuskohustust tuleb lugeda rikutuks juhul, kui juhatuse liige tegutseb äriühingu huvide vastaselt, seades esiplaanile iseenda või mõne kolmanda isiku huvid.

Juhatuse liige peab võlgade sissenõudmisel olema aktiivne

John F. Kennedy on öelnud, et igasugune ettevõtmine sisaldab endas riski, kuid see on märksa väiksem risk, kui tegevusetusest tulenev risk. See mõttetera kehtib kahtlemata ka ettevõtte juhatuse tegevuse kohta. Riigikohtu praktikast tulenevalt on juhatuse liikme kohustuseks korraldada aktiivselt äriühingu võlgade sissenõudmist (s.o. nõudma tagatisi, esitama mõistliku aja jooksul arved, pöörduma nõudega lepingupartneri poole, võla ajatama või tegema muid taolisi toiminguid). Korraliku ettevõtja hoolsusega ei ole kooskõlas, kui juhatuse liige jätab lepingupartneri poolt täitmata kohustuse tähelepanuta.

Pankrotiavaldus tuleb esitada õigeaegselt

Tegevusetus on juhatuse liikmele etteheidetav ka olukorras, kus ettevõte on muutunud varatuks ja maksejõuetuks, kuid juhatuse liige ei esita pankrotiavaldust. Selliselt käitudes võimaldab juhatuse liige maksejõuetul ühingul osaleda majandustegevuses, mille käigus tekkivaid kohustusi ta hiljem täita ei suuda.

Aga mida siis peab juhatuse liige kriisiajal tehinguid tehes silmas pidama, et mitte riskida oma isikliku varalise vastutuse tekkimisega?

Kogu informatsiooni! Dokumenteeri! Kooskõlasta!

Tehingu majandusliku otstarbekuse hindamisel ei saa kohus võtta ettevõtte juhi roll ja öelda, milline äriline toimimisviis oleks olnud ettevõttele kõige kasulikum. Kohus vaatab üksnes seda, kas esitatud tõendite alusel täitis juhatuse liige oma kohustusi vajaliku hoolsusega. Seejuures tuleb arvestada kõiki ärilisi aspekte (nt valdkonna eripära, teenuse mahtu, hinda, muutuvaid sektoripõhiseid olusid, projektide õnnestumise tõenäosust jmt). Juhatuse liige peab suutma veenvalt näidata, et ta omas tehingu tegemisel olulist informatsiooni, hindas tehinguga kaasnevaid riske ja võimalikke alternatiive. Kui juhatuse liige suudab seda teha, ei too ühingule ka majanduslikult kahjuliku tehingu tegemine kaasa juhatuse liikme vastutust. Kokkuvõtvalt: juhatusel tuleb ka kriisiajal otsuste tegemisel olla piisavalt informeeritud ning arvestada kõiki olulisi asjaolusid. Juhatuse liige peab suutma veenvalt välja tuua need asjaolud, mis olid vastava tegevuse aluseks. Juhatuse riske aitab maandada nõuetekohane jooksev aruandlus, milles juhatus informeerib regulaarselt nõukogu ja/või aktsionäre tehingutega ja toimingutega seotud olulistest asjaoludest, ettevõtte majandustegevusest ja finantsidest igakuiste raportite, e-kirjade ja (jäädvustatud) konverentskõnede kaudu ning võtab olulistele tehingutele nõukogu või ettevõtte omanike heakskiidu.

Kasuta vajadusel asjatundja abi!

Äriühingu juhatus peab igapäevaselt tegema mitmeid erinevaid juhtimisotsuseid (nt ettevõtte väärtuse suurendamine kahjumite minimiseerimiseks vmt). Juhtimisotsuste eesmärk on tagada ettevõtte tegevuse tõhusus, adekvaatne riskide juhtimine, aruandluse usaldusväärsus ja õigusaktidest tulenevate nõuete tingimusteta täitmine. Selleks, et riske tuvastada, õigesti mõõta ning juhtida võib olla tarvis küsida abi spetsialistilt. Riigikohus on oma leidnud, et juhatuse liige ei vastuta üldjuhul tehingu eest, kui sellise tehingu põhjendatuse osas on tellitud (eelnevalt) eriteadmistega isiku (nt audiitori, riiklikult tunnustatud eksperdi või muu spetsialisti) hinnang ning juhatuse liige võis mõistlikult arvata, et see hinnang on põhjendatud. Spetsialisti hinnangu tellimine võib ajalise surve tingimustes küll olla keeruline, kuid mahukamate ja rahaliselt kaalukamate tehingute puhul tuleks seda siiski kaaluda. Alternatiivselt peab juhatuse liiga võimaliku vaidluse korral suutma tõendada, et ajaline surve tehingu tegemiseks kaalus üles hinnangu küsimise (nt tehingu tegemisega viivitamine oleks projekti tervikuna ohtu seadnud).

Hinnata saab asjaolusid, mis esinesid etteheidetava tegevuse ajal

Kohtupraktikas on rõhutatud, et hinnates juhatuse liikme hoolsuskohustuse järgimist, saab seda teha üksnes toona esinenud teadaolevate faktidele tuginedes. Teisisõnu öeldes – juhatuse kohustuste täitmisele tagasiulatuvalt hinnangut andes ei saa lähtuda sellest, milline oleks olnud praeguseks hetkeks teadaolevate asjaolude valguses kõige kasulikum lahendus. Nii ei saa juhatuse liikmele heita ette näiteks seda, et ta ei saanud lepingut sõlmides ette näha, et teenuse maht väheneb oluliselt paari aasta pärast Ukraina sõja tõttu. Hinnata tuleb seda, kas sarnases olukorras tegutsenud mõistlikul juhatuse liikmel oleks olnud alust ratsionaalselt arvata, et antud ajahetkel oli sellistel tingimustel lepingute sõlmimine ettevõtte parimates huvides või mitte.

Kas juhatus peab hoolsuskohustuse täitmiseks kaaluma ka lepingu võimalikku rikkumist?

Alama astme kohtud on analüüsinud olukorda, kus äriühing heitis juhatuse liikmele ette lepingust tuleneva kohustuse rikkumata jätmist. Äriühingu väitel olnuks lepingu täitmata jätmisega kaasnenud tagajärjed olnud ühingule vähem koormavad kui lepingu nõuetekohase täitmisega kaasnevad kulud. Kohtud aga leidsid, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet arvestades ei ole võimalik sisustada juhatuse hoolsuskohustust selliselt, et nad peaks kaaluma lepingu rikkumise majanduslikku otstarbekust. Kohtud rõhutasid, et juriidilise isiku juhtorgani liikmetele ei saa olla etteheidetav, et nad ei otsi võimalusi lepingute rikkumiseks võimaliku majandusliku otstarbekuse kaalutlusel. Juriidilise isiku juhtorgani liikme hoolsuskohustuse sisu on vastupidine – kohustus mitte rikkuda lepinguid ja mitte riskida lepingute rikkumisest tulenevate tagajärgedega.

Kokkuvõtvalt peab juhatuse liikmel olema juhtimisotsuste tegemiseks piisavalt julgust, meelekindlust ja tugevust. Riskide võtmine ebastabiilses majanduskeskkonnas on vältimatu, kuid tehingu majandusliku otstarbekuse hindamiseks ja oma isikliku vastutuse minimeerimiseks soovitame kõike eeltoodut enne tehingu tegemist arvesse võtta.

Vastutusega äriühingu ees aga juhatuse liikme vastutus siiski ei piirdu. Teatud eeldustel saab juhatuse liikme vastu esitada nõude ka võlausaldaja ja nõuda kahju hüvitamist endale. Sellised võimalused on siiski piiratud.

Juhatuse liige võib vastutada otse võlausaldaja ees juhul kui ta on rikkunud mõnda seadusest tulenevat kohustust mille eesmärk oli kaitsta võlausaldajat. Sellisteks kohustusteks on senise kohtupraktika põhjal peetud esiteks kohustust kajastada äriühingu majandusaasta aruandes finantsinfot õigesti. Teiseks kohustust esitada äriühingu nimel lepingueelseid läbirääkimisi pidades tõeseid andmeid ja informeerida teist poolt kõikidest olulistest asjaoludest. Kolmandaks juhatuse liikmele seadusest tulenevat kohustust esitada õigeaegselt pankrotiavaldus kui ühing on maksejõuetu. Kõigil nimetatud juhtudel peab võlausaldaja muuhulgas ära tõendama põhjusliku seose kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel. Näiteks ebaõige finantsinfo avaldamise korral, et ta enne äriühingule raha ülekandmist finantsinfot sisalduvate dokumentidega eelnevalt tutvus ja sellel baseerus tema tehinguotsus.

Samuti võib juhatuse liikme vastutus võlausaldaja ees tulla kõne alla siis kui juhatuse liige on pannud toime heade kommete vastase teo, mille tagajärjel on võlausaldajale tekkinud kahju. Head kombed on määratlemata õigusmõiste ning vaidluse korral otsustab kohus, kas juhatuse liige on asjaolusid arvestades käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt. Riigikohus on öelnud, et vastutuse ühe eeldusena tuleb ära näidata, et juhatuse liikmel oli algusest peale soov kahju tekitada või vähemalt pidi ta möönma, et kahju võib tekkida. Näiteks võiks artikli autorite arvates paigutada heade kommete vastase tahtliku käitumise alla kauba juurde soetamine olukorras, kus äriühingu juhatuse liikmele on juba tehingu tegemise hetkel teada, et äriühing on sisuliselt pankrotiseisus ja kauba eest tasuda ei suuda.

Seega peab juhatus ka majanduslikult ebastabiilses majanduskeskkonnas jälgima, et tema tegevus oleks majanduslikult põhjendatud ja ratsionaalne.