Mägede ninanips ökolinnaosale: Musta- ja Lasnamäel kogutakse biojäätmeid hoolsamalt kui Põhja-Tallinnas

2023. aasta esimese kvartali jäätmestatistika näitab, et Musta- ja Lasnamäel kogutakse biojäätmeid hoolsamalt kui Põhja-Tallinnas: kui Mustamäel moodustab liigiti kogutud biojäätmete osakaal 13,28% olmejäätmetest, siis Põhja-Tallinnas on see 10,51%.

Ringmajanduse ekspert Argo Luude nendib, et mõtteviis ja sõnad keskkonda puhtamaks ei muuda, vaid loevad reaalsed teod, sest biojäätmeid võiks koguda kaks korda enam.

„Uuringud näitavad, et segaolmejäätmetest moodustavad kolmandiku tegelikult biojäätmed, mis tähendab, et sellevõrra on võimalik liigiti kogutavate biojäätmete hulka suurendada,“ ütles AS Eesti Keskkonnateenused juht Argo Luude, „Me näeme positiivseid märke, kuidas teatud piirkondades ning omavalitsustes olukord paraneb, kuid need on siiski veel kukesammud pikal teekonnal. Kui inimestele anda võimalus biojäätmeid eraldi koguda ja liigiti ära anda, siis saame need ka segaolme seast välja.“

Luude nentis, et korrektne biojäätmete liigiti kogumine eeldab mõtteviisi muutust, mõistmist, et biojääde on väärtuslik ressurss. „Biojäätmete viskamine olmejäätmete hulka tähendab, et raisku läheb nii biojääde, millest saab toota biogaasi ning taaskasutusse ei kõlba ka suur osa biojäätmete poolt määrdunud olmejäätmetest,“ tuletas Luude meelde, „nii tasub oma tegevused läbi mõelda, kas ostmisele ja tarbimisele – olgu siis öko- või tavalised tooted - järgneb ka keskkonnasäästlik jäätmekäitlus.“

„Popiks on saanud jutt biojäätmetest ise komposti tegemisest, kuid kvaliteetse komposti saamine nõuab palju tööd ja vaeva ning paljudel see ei õnnestugi. Nii nagu me ise ei kasvata kodus teravilja, et sellest jahu toota või ei ehita koduste vahenditega külmkappi, nii tasuks ka biojäätmete käitlemine jätta professionaalsete ettevõtete pärusmaaks, kus see saab suurema lisandväärtuse. Jäätmed saab mugavalt ja väga väikese tasu eest jäätmekäitlejale üle anda,“ rääkis Luude.

Peamiselt tekivad toidujäätmed kodumajapidamistes: uuringute põhjal tekib Eesti kodudes aastas kokku umbes 80 000 tonni köögijäätmeid. Selleks, et kartuli- ja banaanikoortest saaks gaasi toota, peavad need olema liigiti kogutud. 2023. aasta lõpust on biojäätmete liigiti kogumine (või tekkekohal ringlussevõtt) üle Eesti kohustuslik.

EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid. Maardu tehasesse jõuavad Harjumaa valdade, Tartumaa valdade, Viljandi linna ja maakonna Raplamaa, Võru linna ja maakonna, Põlvamaa, Läänemaa, Pärnumaa, Jõgevamaa ja Lääne-Virumaa tublide jäätmevaldajate köögi- ja sööklajäätmed.

10 kg köögijäätmetest saab toota kuupmeetri biometaani, mis on võrdne liitri bensiiniga. Biogaasitehas suudab aastas käidelda umbes 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid. Kuna biojäätmete liigiti kogumine ei ole inimestel veel kinnistunud harjumus, hakatakse biojäätmeid tehasesse tooma esialgu üle Eesti.

Kuidas biojäätmete kogumist korraldada?

1. Kasuta kodus biojäätmeid kogudes eraldi ämbrit või muud spetsiaalset anumat. Osa ämbreid on nt õhufiltriga, kuid haisu vältimiseks on väga head ka sellised kogumisnõud, kus õhk läbi käib.

2. Kogu võimalusel oma ämbrikesse jäätmeid lahtiselt, sobilik on ka paberkotti või paberisse mähituna jäätmete ära andmine. Võid panna ämbri põhja ka natuke majapidamispaberit või hoopis tühja munakarbi – see püüab kinni väiksema vedelikukoguse ning laguneb pärast koos jäätmetega.

3. Ära kasuta võimalusel kilekotte. Ära kasuta ka kilekotte kirjaga „biolagunev“ või „komposteeruv“. Kui kasutad, vali tavaline võimalikult läbipaistev kilekott – nii on näha koti sisu. Kilekotid kirjaga „biolagunev“ või „komposteeruv“ hakkavad väikesteks tükkideks lagunema juba konteineris seistes ning neid on seetõttu masinatel isegi keerulisem biojäätmetest eemaldada, sest püüda tuleb tükke, mitte üht suurt kotti.

4. Ära pane kuivanud haljastusjäätmeid ega jõulukuuski biojäätmete konteinerisse – nende jaoks on spetsiaalsed kogumisvõimalused.

5. Biojäätmeid saab ka kompostida, see on võimalus ise biojäätmeid ringlusse võtta – kompost on kvaliteetne mullarikastaja. Kompost ei valmi küll päris ise ja nõuab segamise vaeva, samuti läheb kompostimisel kahjuks raisku jäätmetes olev energeetiline ressurss – gaas. Lisaks tekib tööstusliku kompostimise käigus tuntav haisuhäiring. Kompostimise protsess peatub külmal aastaajal.

Milliseid jäätmeid sobib koguda biolagunevate jäätmete konteinerisse:

• Pagaritooted, kohvi- ja teepaks, toidujäätmed, näiteks liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad (sh koorimisjäägid), leib, sai, poolfabrikaadid, juust, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Sobib ka majapidamispaber ja pabersalvrätid, millega on toidujäätmeid kokku pühitud, kohvi- ja teepaks sobib koos paberfiltritega, toataimed ja lõikelilled kindlasti ilma mullapalli ja potita.

Konteinerisse EI SOBI

· Tavalised kilekotid, toidupakendid, metallpakendid, puitpakendid, klaas ja klaaspakendid

· Suurtes kogustes vedelad jäätmed (mis võivad transportimisel hakata lekkima või ka konteineri ära lõhkuda)

· Suured kondid ja munakoored

· Tekstiil ja nahk

· Kassiliiv, tuhk, sigaretikonid

· Muld ja kivid

· Kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkotid

· Küpsetuspaber

· Vanad ravimid jm ohtlikud jäätmed

· Mähkmed, hügieenisidemed

· Tolmuimejakotid

· Kunstlilled, küünlad

· Lille- ja salatipotid

· Kõdunenud pruunid puulehed ja puuoksad, haljastusjäätmed