Eesti Energia puhaskasum pea kahekordistus
(18)
Eesti Energia teenis 2023. aasta esimeses kvartalis 142,6 miljonit eurot puhaskasumit, mis on pea kaks korda enam kui mullu samal ajal.
Võrdluseks: terve 2022. aasta peale teenis Eesti Energia puhaskasumiks 215,7 miljonit eurot.
Tugeva kasvu tegid ka investeeringud, mis kasvasid esimeses kvartalis üle kahe korra.
Eesti Energia normaliseeritud puhaskasum oli esimeses kvartalis 142,6 miljonit eurot ning müügitulu 582,7 miljonit eurot. Kogu müügitulust ligi 60% teenis kontsern väljaspool Eestit. Kontserni investeeringud suurenesid võrreldes möödunud aasta sama perioodiga enam kui kaks korda 159,5 miljoni euroni, millest lõviosa läks tuule- ja päikeseparkide rajamisse.
„Esimeses kvartalis jätkasime suuremahuliste investeeringutega taastuvenergiasse, elektrivõrku ning keemiatööstuse arendamisse Ida-Virumaal,“ rõhutas Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm.
„Kevad on näidanud, et elektrihinda aitab madalamale tuua taastuvenergia toodang. Selle kasvatamiseks tegime esimese kvartali suurimad investeeringud, 92 miljonit eurot, taastuvenergia ettevõtte Enefit Green kaudu just tuule- ja päikeseparkide rajamiseks,“ ütles Tamm. „Nende investeeringute toel rajame Eestis Purtse tuule- ja päikeseparki, Sopi-Tootsi tuuleparki ning Leedus Kelme, Akmene ja Šilale tuuleparke.“
„Neist Purtse, Akmene ja Šilale tuulepargid on mõistliku hinnaga keskkonnasäästlikku elektrit turule juba pakkunud ja taastuvenergia toodangut kasvatanud,“ selgitas Tamm.
Esimeses kvartalis investeeris kontsern taastuvenergiasse 92 miljonit eurot, mis on võrreldes mullusega 78,5 miljoni euro võrra ehk ligi seitse korda rohkem.
32 miljonit eurot elektrivõrgu tugevdamiseks ja rekordilise mikrotootmise huvi teenindamiseks
Uute taastuvenergia tootmisvõimsuste kõrval investeeris kontsern ka elektrivõrku. Võrgu arendamiseks, selle töökindluse parandamiseks ja mikrotootmise võimaldamiseks kasvasid võrguettevõtte Elektrilevi investeeringud esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 53% ja ulatusid 32,2 miljoni euroni.
„Inimeste ja ettevõtete huvi ise energiat toota ning seeläbi oma energiakulusid vähendada püstitab jätkuvalt rekordeid,“ selgitas Tamm, kelle sõnul sai kontserni võrguettevõte esimese kvartali jooksul rekordilised 2626 mikrotootja taotlust, mis on 400 võrra rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul. Tamme sõnul on positiivne, et olenemata rekordilisest huvist saatis Elektrilevi mikrotootjatele fikseeritud hinnaga liitumispakkumised välja keskmiselt 11 päevaga.
Elektrilevi võrgus on esimese kvartali lõpu seisuga ligi 17 000 elektritootjat võimsusega 649 megavatti. Seejuures liideti esimese kvartali jooksul võrku 1 331 uut elektritootjat, kellest 1 121 olid mikrotootjad. Aasta esimese kolme kuuga on võrku liidetud pea 1,5 korda rohkem tootjaid ning 2,5 korda rohkem tootmisvõimsust kui mullu samal perioodil.
Üle 40% elektrist toodeti taastuvatest allikatest
Kuigi kontserni taastuvenergia toodang kasvas esimeses kvartalis 30% võrra 539 gigavatt-tunnini (GWh), siis kogu elektritoodang kahanes 21,9% võrra 1298 GWh-ni. Taastuvenergia kasvu mõjutasid peamiselt aastaga lisandunud uued tuulepargid Eestis ja Leedus, aga ka puidujäätmete kasutamise suurem osakaal soojuse ja elektri tootmisel Enefit Poweri soojuselektrijaamades. Esimeses kvartalis tootis kontsern 42% elektrist taastuvatest allikatest.
Elektritoodangu vähenemist mõjutas peamiselt madal elektri turuhind ja kõrge CO2 heitmekvootide hind, mistõttu ei pääsenud kõrge süsinikuheitmega põlevkivijaamad turule. Olenemata toodangu vähenemisest moodustas kontserni tütarettevõtte Enefit Poweri toodang esimeses kvartalis ligikaudu 70% kogu Eestis toodetud elektrist. Sellest omakorda ligi 45% tootis Auvere elektrijaam, mille töökindlus oli esimeses kvartalis 99%.
Eesti Energia elektri müügimaht püsis esimeses kvartalis 2022. aasta esimese kvartaliga samal tasemel ning moodustas 2,9 teravatt-tundi (-0,4%). Üle poole elektrist (57%) müüdi jätkuvalt väljaspool Eestit ehk Soomes, Lätis, Leedus ja Poolas. Kõige rohkem kasvas elektri jaemüük Leedus (17%) ja Poolas (18%).
Eesti Energia kontserni esimese kvartali müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2% võrra ja ulatus 582,7 miljoni euroni.
Normaliseeritud EBITDA ehk kulumieelne ärikasum oli esimeses kvartalis 202,3 miljonit eurot ehk 59% suurem kui mullu samal perioodil. Kontserni normaliseeritud puhaskasum oli esimeses kvartalis 142,6 miljonit eurot, mis on 85% võrra suurem kui mullu.
2023. aasta esimeses kvartalis panustas Eesti Energia maksude ja keskkonnatasude näol kokku 127 miljonit eurot. Sellest 27 miljonit eurot moodustasid erinevad otsesed maksud ja 100 miljonit eurot CO2 emissioonikulu turuhinnas.
