Uuring: iga viies Eestis elav inimene kaalub ettevõtlusega alustamist, kuid peamine takistus on finantsid

SEB poolt Balti riikides läbi viidud tarbijauuringust selgus, ligi 20% Eestis elavatest inimestest sooviksid lähiajal hakata ettevõtjaks. Uuringus osalenutest 47% ei näe aga, et järgmise kolme aasta jooksul võiksid nad ettevõtlusega alustada või tegeleda.

SEB Eesti väikese- ja keskmise suurusega ettevõttete segmendijuht Maarja-Maria Aljas ütles, et inimesi, kes kaaluvad ettevõtlusega alustamist, on Eestis aasta-aastalt aina enam. „Äriregistri andmetel registreeriti 2022. aastal uusi osaühinguid Eestis 20 586 ning samas suurusjärgus on see olnud viimasel viiel aastal,“ tõi Aljas välja. Tegevusvaldkondadest on populaarsemad hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite remont ja kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, millega tegeleb äriregistri statistika kohaselt üle veerandi Eestis tegutsevate ettevõtetest (hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 13,47% ja kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 12,69%).

Aljas nentis, et ka veebruarikuine uuring näitas, et kaubandus on ettevõtlusega alustajate seas populaarne: „Koguni 42% ettevõtlusplaani pidavatest inimestest tõid välja, et nende äriidee on seotud e-poe loomisega.“

Ettevõtlusega tegelemist kaaluvad nooremad, keskmise sissetulekuga inimesed

Aljase sõnul näitas uuring, et kõige enam kaaluvad ettevõtlusega alustamist 18-29-aastased eestimaalased – 17%. Samaväärselt palju, 15%, oli ettevõtlusega alustada soovijaid ka 30-39-aastaste vastanute hulgas. „Ettevõtte alustamiseks on vaja ideed ja näiteks õpilasfirmadest või ülikooli õppeainetest võib just tekkida äratundmine oma äriidee osas. Teisalt on ka palju neid, kes töökõrvalt või lapsehoolduspuhkuse ajal leiavad selle enesekindluse ja sädeme, mis ärgitab ettevõtlusega algust tegema,“ selgitas Aljas, miks ettevõtlus just selles vanuses populaarsem on.

Ettevõtlusega alustamise soov on uuringu põhjal kõrgem nende seas, kelle igakuine neto sissetulek on vahemikus 1000 - 2000 eurot. Oluliselt madalam on see nende seas, kes teenivad igakuiselt 550 - 1000 eurot. Aljas nentis, et tõenäoliselt on alla keskmise töötasu teenivatel inimestel väiksem riskivalmidus või ka puudub ettevõtlusega alustamiseks vajalik algkapital.

Uuringust tuli Aljase sõnul esile, et mõnevõrra rohkem kaaluvad ettevõtlusega alustamist juhi, spetsialisti ametikohal töötavad inimesed ning ettevõtlusega alustamist kaalusid ka päris paljud teenindusvaldkonnas töötavad vastajad. Huvi ettevõtluse vastu on suurem ka lapsehoolduspuhkusel olevate inimeste ning õpilaste ja tudengite seas.

Takistavaks teguriks on ebapiisavad rahalised vahendid

47% uuringus osalenud eestimaalastest ei plaani lähima kolme aasta jooksul oma ettevõtet asutada. Kõige suuremaks takistuseks ettevõtlusega alustamiseks pidasid vastajad stardikapitali ja piisavate rahaliste vahendite olemasolu. „32% uuringus osalenutest tõid põhjusena, miks nad ei kaalu ettevõtet luua, välja just ebapiisavad finantsid,“ lausus Aljas, lisades, et veerand vastajatest (25%) vastasid, et takistavaks teguriks on teadmiste ja oskuste puudumine. „See näitab, kuivõrd oluline on rahatarkuse ja finantsilise kirjaoskuse õpetamine juba varajases eas. Koolides, ja miks mitte ka juba lasteaias, rahaga seotud teemade puudutamine, annab noorele vajalikud baasteadmised ja temast kasvab finantsiliselt enesekindel inimene,“ rõhutas Aljas majanduslike teadmiste omandamise vajalikkust.

Ettevõtlusega alustamisel sooviksid inimesed enim tuge saada rahalise toetuse ja soodsate finantseerimistingimuste näol, mida tõi uuringus esile koguni 52% vastajatest.

„Ka tugisüsteemide puhul mainis 39% uuringus osalejatest, et tunnevad puudust erinevateks võimalustest vajalike oskuste ja teadmiste omandamiseks,“ tõdes Aljas. Vastajad pidasid oluliseks ka toetava kogukonna – partneri, praktilise toe, perekonna ja sõprade toetust ja ka mentori nõuannete olemasolu. „Ettevõtlusega alustamisel soovitakse, et oleks keegi, kellega asju arutada ning kes annaks hinnangu äriideele. Olgu selleks siis pereliige, sõber, mentor, ametnik või partner. On selge, et enesekindlust ettevõtlusega tegelemisel aitab kasvatada toetav keskkond – seda nii nõu kui finantside poole pealt,“ tõdes Aljas. Ta lisas, et tugisüsteem ei ole oluline vaid alustavatele ettevõtjatele: „Koostööprojektidele ja teadmiste jagamisele ülesehitatud projektid, näiteks Kasvuprogramm, Innovatsiooniliidrite klubi ja Ajujaht, viivad ka juba tegutsevaid ettevõtteid efektiivsemalt edasi. Sellised programmid annavad ettevõtjatele ainulaadse võimaluse omavahel kogemusi jagada ning läbi mentorluse märgata ka neid võimalusi, mida igapäevaselt asja sees olles, ei märkagi,“ selgitas Aljas.