08.05.2023, 06:10
Petri Lahtvee muudab maailma: biotehnoloogiaga saab saepurust tervislik toit
Petri-Jaan Lahtvee
FOTO: TalTech
Fundamentaal- ja rakendusteaduse piiril mängiva professor Petri-Jaan Lahtvee laboris uuritakse mikroorganismide ainevahetust ja programmeeritakse mikroobe talitama nii, nagu inimestel parasjagu tarvis. Kuna praegu on inimestel tarvis lahendada suuri jäätmeprobleeme ja toota toitu ilma keskkonda koormamata, siis teeb Lahtvee ja tema kolleegide arendatud pärm just seda: toodab saepurust saadud puidusuhkrust toiduks kõlbulikke rasvu. Lahtvee sõnul on pikem plaan toiduks väärindada „see-kelle-nime-me-ei-nimeta“ ehk globaalne probleemiallikas süsihappegaas ise.
Professor Petri Lahtvee huvi ja kirg on kestlikud ja keskkonnasõbralikud lahendused toitainete, sööda, materjalide, kemikaalide ja ravimite tootmiseks. Tema laboris programmeeritakse mikroobe ning uuritakse mikroorganismide metabolismi. Lahtvee uurimisgrupist loodud TalTechi hargettevõte ÄIO toodab koostöös firmaga Fibenol saepuru baasil toiduks sobivaid rasvu ning arendab Euroopa partneritega mööblivärve biopõhisteks – võib öelda, et see mees lausa hingab ringmajandust.
Lahtvee räägib, et on teadlikult ja teaduslikult valinud väärindamiseks kõige mahukamad kõrvalsaadused, mis Eestis tekivad – see ongi puidutööstuses tekkiv saepuru. Teisel kohal on põllumajanduse kõrvalsaadused ja nende järel kõik muu. „Meie tahame saepuru väärindada enamaks kui lihtsalt kütteks,“ ütleb professor enesekindlalt.
Nüüd on see tal ka õnnestunud ja koos Brasiiliast pärit teadlase Nemailla Bonturiga on ta pärmi abil puidusuhkrutest toidurasvade tootmiseks asutanud ettevõtte ÄIO. „Praegu kasutatakse meie toodetud rasvu vegantoodetes, aga ka mujal peamiselt palmiõli ja kookosõli asendamiseks, sest viimased tulevad kohalike kogukondade ja elurikkuse, sh vihmametsade arvelt ehk väga suure koormusega keskkonnale. Tööstused otsivad jätkusuutlikumaid ja tervislikumaid alternatiive ja meie püüame neile seda pakkuda,“ selgitab Petri. Protsess, kuidas saeveski jääkidest saab toit, on selline: saepurust eraldatakse hemitselluloos ehk üht tüüpi puidusuhkur, mida Lahtvee laborites kasutatakse toiduks spetsiaalsele väljaarendatud pärmile, mille saadusest saab juba eraldada kasulikke ja inimesele toiduks sobivaid koostisosi – õli, oomega-3-rasvhappeid, looduslikke värvaineid või antioksüdante jne.
Eesmärk on välja arendada uued ja veelgi väärtuslikumad tooted. „Kui täna suudame toota asendust palmi- ja kookosõlile, siis järgmiseks tahame valmistada igasugu erirasvasid. Kui toidutööstus pöördub meie poole näiteks sooviga saada rasvasid, millel on kindel sulamispunkt, viskoossus ja tervislikud omadused, siis peaksime olema võimelised neile pakkuma just selliste omadustega rasvu,“ selgitab ettevõtlik teadlane.
Tema töö hoiab keskkonda
Ta räägib lahti ka selle, miks see oluline on. Praeguseks oleme inimestele toidu tootmisega juba Maa taluvuse piiri peal: võtame metsasid maha, et suurendada põllumaad. Samas on just mets üks põhiline CO2 siduja ja seda on meil hädasti tarvis. Nii et vaatama ei peakski seda, kas Maa pinnal saab kasvatada piisavalt palju toitu, vaid kuidas saaks põllumaad kokku tõmmata, ilma et inimesed nälga jäävad. „Ligi 80% maailma põllumaast kasutatakse praegu loomadele sööda kasvatamiseks,“ toob ta välja karmi tõe ja lisab: „Peame arvestama, et globaalne populatsioon järgmisel 20–30 aastal kasvab veel, ja sellepärast peamegi leidma loomsele valgule tervisliku alternatiivi. Taimsete valkude tootmiseks vajaksime kordades vähem põllumaad, ülejäänu võiks olla süsinikku siduv mets.“ Petri ja tema loodavad tervislikud jätkusuutlikud rasvad lähtuvad loogikast, et kui taimsed alternatiivid on maitsvamad, tervislikumad ja odavamad kui liha, siis pole inimestel enam põhjust nii suures koguses liha süüa nagu praegu.
Taimsed toidurasvad pole aga tema ainus teadustöö, mis teeb maailma rohelisemaks. Koos kolme akadeemilise ja kaheksa tööstuspartneriga Euroopast otsib Lahtvee uurimisrühm naturaalsemaid lahendusi ka mööblivärvide valmistamiseks. „Eesmärk on asendada värvides fossiilsed koostisosad biopõhistega ja protsess on sama: otsime võimalusi neid komponente toota mikroobidega. Meie kasutame pärme ja programmeerime neid vastavalt soovile võimalikult efektiivselt tootma,“ räägib Lahtvee, kelle sõnul on sellest väga huvitatud üks suur Saksa keemiatööstus, samuti IKEA.
Petri Lahtvee tunnistab, et on alati olnud fundamentaalse ja rakendusliku teaduse piirimail. „Arendasime neid tehnoloogiaid ülikooli laborites juba 4–5 aastat ja tekkis küsimus, kas suudame selle protsessi kommertsialiseerida ja muuta inimestele kasulikuks rakenduseks. See on eraldi väljakutse ja see mind motiveeribki. Siiamaani on kõik isegi üllatavalt hästi läinud,“ räägib ta. Ta lubab, et ei lahku teadusest, vaid jääb endiselt sinna fundamentaal- ja rakendusteaduste vahepeale. „Ka ÄIOs teeme 80% ajast teadust, meie eesmärk on välja töötada aina uusi ja uusi rakendusi,“ märgib ta.
Järgmine fundamentaalne asi, mida ta tahab välja uurida, on see, kuidas toimib rakkude ainevahetus ehk metabolism. „Katseid tehes me näeme küll, et suhkrud lähevad sisse ja mingisugused ained tulevad välja, aga tahame aru saada, kuidas see muutus näiteks pärmirakkude sees täpselt käib. Metabolism raku sees on väga keeruline ja just rakkude ainevahetusest arusaamisega olen kõik oma 20 aastat teadlasena tegelenud. See töö jätkub,“ räägib teadlane innustunult.
Kuid seegi pole veel lagi. „Pikemas perspektiivis on meie huvi kasutada mikroobidele toormena õhus leiduvat CO2,“ teatab ta. Ah et mismoodi? „Taimed ju tarbivad CO2 ja teevad puidusuhkruid, mõned vetikad fikseerivad süsinikdioksoodi oma kasvuks ning on baktereid, mis toodavad CO2-st mingeid aineid,“ toob Petri näiteid ja kinnitab, et samamoodi on võimalik pärme õpetada CO2 tarbima. „Selle poole me liigume. Taimed teevad seda, aga taimed on aeglased,“ ütleb professor Lahtvee. „Arvan, et CO2 ongi see, kuhu ringmajandus liigub.“
Vastuvõtt TalTechi on juba avatud! Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Vaata lähemalt: www.taltech.ee/sisseastujale.
