Eesti Panga president: täna ei tea keegi, kui kõrgele intressimäärasid veel tõsta tuleb

Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti Panga president Madis Mülleri hinnangul oli eilse Euroopa Keskpanga intressitõusu otsuse põhjuseks jätkuvalt liiga kiire hinnatõus euroalal.

Intressitõus oli aga varasemast väiksem ehk 0,25%, pidades seejuures silmas ka seda, kui kiiresti intressimäärasid juba seni tõstetud on.

Ehkki hinnatõus on euroalal läinud aasta oktoobri 10,6% tipust oluliselt aeglustunud, ulatus see aprillis veel 7%-ni, mis on selgelt kõrgem kui Euroopa Keskpanga seatud 2% eesmärk. Inflatsiooni edasist pidurdumist toetavad langenud energiahinnad, aga ka keskpanga viimase 10 kuu jooksul tehtud otsused intressimäärade tõstmiseks, mis hakkavad järjest enam mõjuma. Viitaega, mille jooksul intressimäärade tõstmine võiks väljenduda aeglasemas hinnatõusus, hinnatakse üldiselt umbes aasta kuni kahe pikkuseks.

Mülleri sõnul oli neljapäeval üheks oluliseks sammuks otsus veelgi kiirendada keskpanga bilansimahu koomaletõmbamist. Alates juulikuust ei asenda keskpank enam 2014. aastal käivitatud võlakirjaostuprogrammi raames omandatud ja nüüdseks järk-järgult lõpptähtajani jõudvaid võlakirju. See oli programm, mille abil suunas Euroopa Keskpank euroala majandusse täiendavat raha ning hoidis madalamal pikaajalisi intressimäärasid. Tänaseks on olukord majanduses piisavalt muutunud, mis võimaldab veelgi vähendada keskpanga jalajälge võlakirjaturgudel.

Eilsed otsused Euroopa Keskpanga nõukogus tehti olukorras, kus signaalid euroala majanduse seisundi kohta on üsna vastakad. Hinnatõus on endiselt liiga kiire, kuid viimastel kuudel juba siiski langustrendis. Silmas tuleb ka pidada alusinflatsiooni ehk hinnatõusu, mille arvestusest on välja jäetud tavaliselt kõige enam kõikuvad toidu- ja energiahinnad. Alusinflatsioon peegeldab püsivamaid hinnasurveid majanduses ja praegu pole veel näha, et hinnatõus selle mõõdiku järgi selgelt aeglustuks.

Müller tõi esile, et täna ei tea veel keegi, kui kõrgele keskpank tegelikult intressimäärasid tõstma peab, sest see sõltub majanduse käekäigust järgmistel kuudel ja kvartalitel. Intressimäärasid tuleb tõsta nii kaua, kuni saame olla piisavalt kindlad, et hinnatõus euroalal on mõistliku aja jooksul aeglustumas püsivalt 2% lähedale.

Eestis kiirenes hinnatõus eelmisel aastal äkilisemalt kui euroalal tervikuna ning samuti kujuneb meie hinnatõusu pidurdus eeldatavasti keskmisest järsemaks. Mülleri sõnul kehtib Eesti inimeste ja ettevõtete vaatenurgast jätkuvalt loogika, et intressitõusud on inimeste rahakoti jaoks väiksem probleem kui väga kiire hinnatõusu jätkumine pikema aja jooksul. Viimane tähendaks nii keerulisemat ettevõtluskeskkonda kui ka täiendavat langust inimeste ostujõus, mis on viimase enam kui poole aasta jooksul juba tasapisi taastuma hakanud.