„Kui möödunud ja ülemöödunud aastal oli eraklientide hoiuste kasvuprotsent kahekohaline ning võrreldes vahetult koroonaeelse perioodiga oli kasv lausa 30%, siis alates eelmisest kevadest on aasta jooksul inimeste säästud püsinud sarnasel tasemel,“ tõdes SEB Balti kliendianalüüsi ja andmeteaduse juht Lennart Kitt.

Rahalised puhvrid ei jaotu ühtlaselt

Veerandil on palgapäeva eel kontol vähem kui 100 eurot, kolmandik on suutnud varuda peaaegu keskmise netopalga jagu sääste (100 kuni 1500 eurot), igal kümnendal on kogutud 1500 kuni 4500 eurot ja vaid igal kolmandal on enam kui kolme keskmise palga jagu vahendeid.

„Inflatsioon on aga raha väärtust kontol ligi 17% võrra vähendanud. Seega kui võtta arvesse raha ostuvõimet, siis võib öelda, et 32% klientidest on rahatagavara mõttes suutnud inflatsiooniga sammu pidada, sest nende isiklike säästude maht on võrreldes möödunud aastaga kasvanud vähemalt 17%. Samas 68% inimestest on puhvriks oleva rahaga olukord teine: neist 17% on aasta jooksul sääste küll kasvatanud, aga säästud ei ole sammu pidanud inflatsiooniga. Seega tinglikult võib öelda, et nende inimeste ostujõud on väiksem kui eelmisel aastal,“ selgitas Kitt.

Raha suunatakse tähtajalisele hoiusele

Viimastel kuudel kasvanud tähtajaliste hoiuste intressimäärad on pannud erakliente suunama raha arvelduskontolt tähtajalisele hoiusele. „Kui aasta tagasi oli eraklientide säästudes 86% arvelduskontol ja vaid 14% tähtajalisel hoiusel, siis tänavu esimese kvartali lõpuks on esimene näitaja kahanenud 80%-le. Seejuures on eraisikute tähtajaliste hoiuste maht aastaga kasvanud kaks ja pool korda. Kliendid eelistavad sõlmida tähtajalise hoiuse aastaks, mille intressiks on praegu sõlmitavatel lepingutel 3,35%,“ lisas Kitt.