Samas märkis ta, et koalitsioonis konsensust pole. Kariņš lisas, et teema tuleb aruteluks järgmisel nädalal, kuigi kahel koalitsioonipartneril on omad mured sellega seoses. „Ma olen kindel, et me peame selles suunas liikuma,“ lisas Kariņš siiski.

Läti peaministri sõnul tähendaks nende plaan mitte riigifirmade täieulatuslikku erastamist, vaid et börsil oleks ettevõtete vähemusosalused. Sarnaselt on Eestis näiteks börsil 22,83% Enefit Greenist ja 32,97% Tallinna Sadamast.

Millistest riigifirmadest täpsemalt juttu on, pole Kariņši sõnul veel selge, vaid see on debati koht. Peaministri sõnul on eesmärk parandada ettevõtete ärilist arengut läbi selle, et vähendada poliitilist mõju.

Rahandusminister Ilze Indriksone lisas, et Läti kapitalituru areng on oluline prioriteet ning võib leida mitmeid firmasid, mida saaks börsile viia. Samas märkis ta, et sellised strateegilised firmad nagu Latvian State Forests või Latvenergo poleks esimeste kandidaatide seas, kes võtaks selle tee ette, kuid mõningad firmad võiksid leida end börsilt lähitulevikus.

Viis aastat tagasi arutles sama ideed ka Māris Kučinskise valitsus, kuid riigifirmade börsile viimise plaan jäi katki, kuna see tekitas erinevates erakondades negatiivse reaktsiooni.

Läti on Balti börsi mõistes olnud pigem vaeslapse rollis. Hetkel on Riia börsi põhinimekirjas noteeritud vaid neli ettevõtet, kellest üks on kohe lahkumas börsilt (HansaMatrix). Riia börsile jääb seejärel DelfinGroup, INDEXO ja SAF Tehnika. Võrdluseks: Vilniuse börsi põhinimekirjas on 13 ja Tallinnas 18 ettevõtet.