JÄRELVAADATAV | Eesti Pank: inimestel võib peagi tekkida laenude tagasimaksmisega probleeme

Majanduse aeglase taastumise korral võib pankades tõusta halbade laenude tase, teatas Eesti Pank oma värskes finantsstabiilsuse ülevaates.

Ettevõtted on kõrgemate intressimaksetega seni hästi hakkama saanud tänu varasemate aastate tugevatele kasumitele, inimesed aga tänu madalale tööpuudusele.

Erinevalt varasematest majanduslangustest on aga seekord oht, et majanduskasvu taastumine jääb viibima. Edasine kasv sõltub Eesti majanduse konkurentsivõimest, mis võib olla nõrgenenud, sest energiakriisi ja sõja majandusliku mõju tõttu on mitmete tootmissisendite kättesaadavus halvenenud ja nende hinnad kallinenud.

Samas saavad pangad keskpanga hinnangul vajadusel hakkama ka suuremate laenukahjumitega, kui halbade laenude tase peakski tõusma. Pankadel on suured kapitalipuhvrid ja nende tegevust toetab ka hea kasumlikkus. Eesti Panga hinnangul on kapitalinõuded pankadele piisavad ja praeguses keskkonnas pole vaja astuda täiendavaid samme Eesti finantssektori stabiilsuse tagamiseks.

Laenumaksekoormus on palju kõrgem

Majandusaktiivsuse vähenemine suurendab pankade jaoks ka kinnisvarasektoriga seotud riske. Kinnisvarafirmadele antud pangalaenud ja eluasemelaenud on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud ning nende osakaal pankade laenuportfellis on tõusnud üle 60%.

Intressitõusud mõjutavad kinnisvarafirmade rahalist seisu teiste valdkondadega võrreldes rohkem, kuna selles sektoris on laenurahal suurem roll tegevuse rahastamisel. Majandusolude halvenemine muudab osa laenuvõtjaid haavatavamaks ka seetõttu, et üha suurem hulk uutest eluasemelaenudest on võetud nii, et sissetulekutega võrreldes on inimeste laenumaksekoormus kõrgem.

Eesti Panga hinnangul tasub maksumuudatuste plaanimisel arvestada seda, kuidas see võib mõjutada finantssektori toimimist ja majanduse rahastamist. Pankade finantsilisest tugevusest sõltub majanduse rahastamise stabiilsus. Eelkõige tuleb see esile majanduskriisis, kus pangad võivad saada suuri laenukahjumeid. Kui pankadel on varem kogunenud piisavalt kapitalipuhvreid, suudavad nad kriisis tekkinud kahjumid katta puhvrite arvelt ning jätkata ka raskel ajal laenude andmist. Seetõttu soovitab keskpank lähtuda pankade maksustamisel sellest, et pankadel oleks huvi panna heade aegade suuremad kasumid tallele ja mitte suunata kogu kasumit omanikele dividendide maksmiseks. Lisaks on majanduse tasakaalustatud arengu seisukohast kasulik, kui ettevõtete maksustamine on võimalikult ühetaoline. Eesti Panga hinnangul on samuti oluline, et koos intressitõusudega suureneksid ka pankade makstavad hoiuste intressimäärad.