Riigil jäid miljonid alles. Mis saab energiahüvitisest vabaks jäänud rahast edasi?

Tänavusel küttehooajal maksis riik energiahüvitisi 109,5 miljoni euro ulatuses. Planeeritust jäi üle aga pea 50 miljonit.

Energiakriisi leevendamiseks toetas valitsus kodutarbijaid möödunud aasta 1. oktoobrist tänavu 31. märtsini kolmel erineval moel: elektri, gaasi ja kaugkütte hüvituse näol. Toetus rakendus energiaarvetele automaatselt.

Toetuste maksmiseks eraldas valitsus kodutarbijatele kokku 154,4 miljonit eurot. Kuue kuuga maksti hüvitisi aga kokku ligi 109,5 miljoni euro ulatuses – 65,7 miljonit eurot elektrile,19,2 miljonit gaasile ja 24,6 miljonit kaugküttele.

Eeltoodu tähendab, et ülejäänud 44,9 miljonit eurot jäi aga riigi rahakotti toetuste näol alles.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Kadri Laube sõnul liigub ülejäänud raha tagasi valitsuse reservi. Kas ja mille jaoks seda täpsemalt võidaks kasutada, ministeerium ei täpsustanud.

Möödunud aastal kompenseeriti era- ja äritarbijatele automaatsete hüvitistena energiahindade tõusu pärast kokku 158 miljoni eurot.

Energiakulude kompenseerimine

Elekter

Elektri kodutarbijale kompenseeriti kuu keskmine käibemaksuta elektrienergia hind, mis ületas 8 senti kilovatt-tunni (kWh) kohta, kuni 5 senti/kWh.

Gaas

Gaasi kodutarbijale kompenseeris riik 80 protsenti kuu keskmise gaasi hinna sellest osast, mis ületas käibemaksuta 80 eurot/MWh. Seejuures kompenseeriti maksimaalselt kuni 2,6 MWh tarbimine.

Kaugküte

Kaugkütet kompenseeriti kodutarbijale sarnaselt gaasile – 80 eurot/MWh (käibemaksuta) hinda ületava soojuse 80% ulatuses.