Energiakriisi leevendamiseks toetas valitsus kodutarbijaid möödunud aasta 1. oktoobrist tänavu 31. märtsini kolmel erineval moel: elektri, gaasi ja kaugkütte hüvituse näol. Toetus rakendus energiaarvetele automaatselt.

Toetuste maksmiseks eraldas valitsus kodutarbijatele kokku 154,4 miljonit eurot. Kuue kuuga maksti hüvitisi aga kokku ligi 109,5 miljoni euro ulatuses – 65,7 miljonit eurot elektrile,19,2 miljonit gaasile ja 24,6 miljonit kaugküttele.

Eeltoodu tähendab, et ülejäänud 44,9 miljonit eurot jäi aga riigi rahakotti toetuste näol alles.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja Kadri Laube sõnul liigub ülejäänud raha tagasi valitsuse reservi. Kas ja mille jaoks seda täpsemalt võidaks kasutada, ministeerium ei täpsustanud.

Möödunud aastal kompenseeriti era- ja äritarbijatele automaatsete hüvitistena energiahindade tõusu pärast kokku 158 miljoni eurot.

Energiakulude kompenseerimine

Elekter

Elektri kodutarbijale kompenseeriti kuu keskmine käibemaksuta elektrienergia hind, mis ületas 8 senti kilovatt-tunni (kWh) kohta, kuni 5 senti/kWh.

Gaas

Gaasi kodutarbijale kompenseeris riik 80 protsenti kuu keskmise gaasi hinna sellest osast, mis ületas käibemaksuta 80 eurot/MWh. Seejuures kompenseeriti maksimaalselt kuni 2,6 MWh tarbimine.

Kaugküte

Kaugkütet kompenseeriti kodutarbijale sarnaselt gaasile – 80 eurot/MWh (käibemaksuta) hinda ületava soojuse 80% ulatuses.