Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat selgitas mootorikütuste müüginumbreid kommenteerides, et eelkõige näitavad need aktsiisipoliitika mõistlikkust ja teisalt annavad aimu ka Eesti inimeste ostujõu kohta. „Eriti nähtav on diislikütuse müügi kasv piirimaakondades – mõistlik aktsiisipoliitika on meie rahvusvahelised vedajad kodumaale tankima jätnud. Võib prognoosida, et kolme piirimaakonna – Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Valgamaa – kasvanud müügimahud toovad riigieelarvesse umbes 5 miljonit eurot rohkem, kui möödunud aastal. See on kindlasti palsam valitsuse hingele, kes üritab palehigis riigieelarvet tagasi tasakaalu poole tüürida,“ oli Raamat positiivne.

Ka mootoribensiini müük kasvas 3% ning kütusesektori esindaja sõnul avab detailsem maakondlik müüginumbrite analüüs päris palju Eesti inimeste tarbijakäitumise osas. „Aprillis oli mootoribensiini müügimahtude kasv olnud eriti märgatav väljaspool Harjumaad – keskmiselt umbes 5%. Eelmisel aastal oli kuukeskmine hind ligi kümnendiku võrra kõrgem kui hetkel tanklapostidel olev mootoribensiini hind.“ Raamat selgitas, et valdavalt tarbib mootoribensiini just eraisik ning seetõttu saab hinnata hinna mõju erinevate piirkondade inimeste tarbimismustrile. „Eelmise aasta rekordhinnad mõjutasid just madalama sissetulekuga inimeste ostuvõimet, kelle tarbimine nüüd tavapärasele tasemel tagasi jõuab,“ hindas Raamat.

Mootorivedelgaasi LPG müügi plahvatuslik kasv on Õliühingu tegevjuhi sõnutsi samuti näide sellest, et tarbijad otsivad soodsamaid lahendusi. „LPG müük on võrreldes eelmise aastaga veerandi võrra tõusnud. Hind on märksa soodsam, kui mootoribensiinil ning see on paljusid tarbijaid ajendanud sõidukile vedelgaasi tarbimist võimaldavat tehnoloogiat paigaldama.“ Raamat märgib, et ka riik soodustab LPG kasutamist läbi madalama aktsiisimäära. „Kui võrdleme LPG maksukoormust näiteks mootoribensiiniga, siis energiasisalduse vaates on vedelgaas üle 4 korra väiksema aktsiisimääraga maksustatud,“ selgitas Mart Raamat riigi kütuste maksupoliitika tausta.