Groligi sõnul seisneb peamine küsimus selles, kas Euroopa suudab toota piisavalt vesinikku, et jõuda kliimaeesmärkideni. Kui Euroopa seda ei tee, siis jäädakse ilma näiteks nii terase-, amoniaagi-, kui ka kemikaale tootvast tööstusest. „Praegu on Hiina Euroopast vesiniku tootmisel tunduvalt kaugemale jõudnud, me peame nendega sammu pidama. Mul on tunne, et Euroopa Liidu riigid keskenduvad rohkem defineerimisele, et mis on roheline vesinik ja mis mitte, selle asemel et tehnoloogia kallal töötada.“

Grolig märkis, et enamik vesinikust on praegu hall või must ehk fossiilkütustel põhinev, nii et praegu toodetud vesinikust on roheline ainult 1%. Enamik kasutusviise on ikka veel näidisjuhtumite tasemel.