Lihtsustatult on seis järgmine: kümnendi kestnud n-ö tasuta raha ehk negatiivsete intresside perioodil jäid hoiustajad sisuliselt tühjade kätega, mistõttu otsiti raha väärtuse säilitamiseks kohti, kus saaks nullist vähemalt natuke suuremat tootlust. Üheks suhteliselt turvaliseks kohaks on peetud (äri)kinnisvara. Parema tootluse jahtimine soodustas aga seda, et realiseeruda võisid ka investeeringud, mis ei tööta siis, kui raha hind on kallim. Ohtu on tekitanud ka liiga agar laenuvõtt ja kallinenud energiakulud.

Nüüdseks ongi tekkinud olukord, kus on võimalik teenida paar protsenti tulu, kui hoiustada raha niisama pangas või paigutada see riigi võlakirjadesse. Seetõttu muutusid senini pealtnäha turvalisena tundunud investeeringud, mis pakkusid mõneprotsendilist tootlust, ühtäkki ebaatraktiivsemaks. Seega selleks et tootlus oleks taas ahvatlev, peavad hinnad langema.