Inimeste ebakindlus ja kallid hinnad avaldavad mõju: aktsiisikaupu on hakatud üha vähem ostma

Esimese kvartali lõpuks oli tasutud maksu- ja tolliametile 2,9 miljardit eurot makse, millest märtsi maksutulu moodustas 865,9 miljonit eurot. Võrreldes möödunud aasta sama ajaga on kasvuks 10,6 protsenti.

Maksutulu kasv märtsis aeglustus ja seda tänu suurematele tulumaksu tagastustele võrreldes eelmise aastaga ning aktsiiside tasumiste langusele. Turismiga seotud tegevusalad, mis said koroonapandeemias enim pihta, on tasapisi taastumas ning nii mõnegi näitajaga ületamas kriisieelset taset.

Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus I kvartalis 13,1 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Palgafond suurenes eelkõige tänu keskmise palga kasvule, mis ulatus 11,7 protsendini, töökohtade arv kasvas 1,3 protsenti. Sektoritest vedas kolme kuu palgafondi kasvu majutus ja toitlustus (26,2 protsendiga).

Majutuses ulatus I kvartali palgafondi kasv 35,4 protsendini ja ka võrreldes kriisieelse 2019. aastaga oli kasv 10,6 protsenti. Töökohtade arv on küll võrreldes eelmise aastaga 17,6 protsenti kasvanud, kuid jääb alla kriisieelsele 2019. aasta tasemele (-13 protsenti). Majutussektori tulumaks jaotatud kasumilt ulatus 2019. aastal ligi 2,1 miljoni euroni, langes kahel järgneval aastal ja pöördus siis 2022. aastal taas kasvule ulatudes 1,5 miljoni euroni.

Sotsiaalmaksu tasumine kasvas kolme kuuga 12,5 protsenti võrreldes eelmise aastaga ja eelarvest on täidetud 23,5 protsenti. Tuleb arvestada, et 2022. aasta aprillis jõustus sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, mis vähendas riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve osa) laekumist mõjutasid I kvartalis kõrgem maksuvaba tulu (tööealistel 654 eurot, vanaduspensioniealistel 704 eurot), tulumaksutagastused ja pensionisüsteemi teisest sambast lahkujad. I kvartalis tagastati tulumaksu ligi 200 miljonit eurot ehk üle nelja miljoni enam kui eelmisel aastal. Teisest sambast lahkujatelt laekus I kvartalis tulumaksu üle 14 miljoni euro ehk 5 miljonit vähem kui möödunud aastal. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu kasv ulatus I kvartalis 11,6 protsendini.

Käibemaksu esimese kvartali tasumise kasv on 9,6 protsenti, see jääb jahenenud majandusolude tõttu hinnatõusu tempole (THI I kv +17,1 protsenti) alla. Käesoleva aasta esimese kolme kuu käibemaksu tasumine küündib 793 miljoni euroni, mis ületab 70 miljoni võrra 2022. aasta taset. Ettevõtete kogukäive märtsikuus langes veidi aastases võrdluses (1 protsent), mis tulenes nii tänavusest majanduse aeglasemast käigust kui ka mullusest märtsikuu kõrgest võrdlustasemest. Eelmisel aastal suurenesid käibed kaubanduses lisaks hoogsale koroonapandeemiast taastumisele ka sõja mõjul, sest varuti toidu- ja esmatarbekaupu nii enda tarbeks kui ka sõjas kannatanud inimestele. Käesoleval aastal on majapidamiste tarbimiskulutused mõjutatud nii kindlustunde langusest kui ka koroonapandeemia aegsete säästude lõppemisest, Euribori kasvust ning üldisest hinnatõusust tingitud ostujõu vähenemisest.

Samas jätkus turismiga seotud tegevusalade taastumine koroonapandeemiast. Näiteks on majutuse tegevusala käive suurenenud tänavu I kvartalis 2019. aasta sama ajaga võrreldes 19 protsenti, toitlustuses 41 protsenti ning ka reisibüroode ning korraldajate käibed on üle kriisieelse taseme ja seda 36 protsendi võrra. Siinkohal sisaldub käivete numbrites ka hinnatõus, mistõttu reaalne turismiteenuste tarbimise maht ei ole veel pandeemiaeelsel tasemel. Vaatamata keerulisele ajale ei ole ettevõtete käibemaksuvõlg I kvartalis kerkinud, vaid vähenes 161 miljoni juurde, mis on mullusest tasemest 2,5 miljoni võrra väiksem. Tegevusaladest mõjutas 2023. aasta I kvartali jooksul käibemaksu tasumise kasvu enim jaekaubandus ning rajatiste- ja eriehitus, kus tasumine suurenes 2022. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 12 ja 72 protsenti.

Aktsiiside tasumine vähenes I kvartalis võrreldes eelmise aastaga 5,9 protsenti. Tarbijate kindlustunde langus ja hindade kasv avaldub üha rohkem aktsiisikaupade tarbimises. Aktsiiside tasumise langus on olnud üldine ning võrreldes eelmise aastaga on kasvud vähenenud nii kuises kui kumulatiivses vaates. Viimase kuu ehk märtsi tasumiste pea 11 protsendine kahanemine on suuresti mõjutatud ka eelmise aasta tavapärasest kõrgemast võrdlustasemest. Eelmise aasta märtsi deklareeritud koguste suurenemine oli seotud mitme aktsiisikauba varumisega, mille omakorda tingis Venemaa agressioon Ukrainas. Alkoholiaktsiisi tasumise languse taga on kõikide alkoholiliikide deklareerimise vähenemine. I kvartali lõpuks on väikses kasvus vaid veini deklareerimine. Esimese kolme kuu tasumine kokku on enim vähenenud kütuseaktsiisil. Vähenemise tingis aasta lõpus suurenenud diislikütuse deklareerimine, mis kattis aasta alguse osaliselt tarbimist ning aasta algusest alanud hulgimüügi vähenemine. Diislikütuse hulgimüügi mahud on kahanenud aastaga veerandi võrra ning on kooskõlas sektoritega, kus kasutatakse rohkem paikseid mootoreid. Eeskätt on sellisteks sektoriteks ehitus ja töötlev tööstus, mille käekäik on viimastel kuudel selgelt viidanud jahenemisele – töökohtade arvu ja käivete vähenemise näol. Mootorikütuste jaemüük on seevastu võrreldes eelmise aastaga väikses kasvus.