E-residentsuse programmi asub juhtima Taavi Rõivase endine nõunik
(20)
E-residentsuse programmi uueks juhiks saab pikaajalise strateegilise kommunikatsiooni, e-riigi arendamise ja iduvaldkonna kogemusega Liina Vahtras.
Uus tegevjuht selgus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning EASi ja KredExi ühendasutuse poolt korraldatud avaliku konkursi tulemusena. Ta asub e-residentsuse nõukoja heakskiidul ametisse 5. juunil 2023. Programmi juhina saab Liina Vahtrase ülesandeks mullu kevadel valitsuse poolt kinnitatud e-residentsuse programmi jätkustrateegia 2022–2025 edukas elluviimine, mille tulemusena on oodata programmi majandusliku mõju kasvu Eesti riigile 2025. aasta lõpuks 100 miljoni euroni aastas.
Programmi ühe looja ning e-residentsuse nõukoja esimehe Taavi Kotka kinnitusel sai uus tegevjuht paljude kandidaatide seast välja valitud üksmeelselt ning programmi arengueesmärke silmas pidades. „E-residentsus toob Eestile igal aastal üha rohkem tulu – ja see on eksport, mitte raha ühest taskust teise tõstmine. Nüüd seisavad programmil ees uued väljakutsed teenuse edasiarendamisel ja riskide maandamisel. Liina Vahtrasel on nagu rätsepalt tellitud kogemus nii avalikust kui ka erasektorist ja selge visioon e-residentsuse tulevikust. Oleme veendunud, et programm on võimekates kätes ning jõuab tema juhtimisel seatud sihtideni,“ sõnas Kotka.
„E-residentsuse programm kui riigiasutuste ühine edulugu on muutunud üha tuntumaks, turvalisemaks ja küpsemaks, samas on tekkinud vajadus viia e-residentsuse kasutajakogemus uuele tasemele. E-residentsus on olnud Eesti avatud ettevõtluskeskkonna unikaalne kvaliteedimärk ning uuel juhil tuleb hoida Eesti bürokraatiavaba asjaajamise lippu kõrgel juba tihenevas globaalses konkurentsis. Meil on hea meel, et Liina Vahtras otsustas selle lennuka, aga ka vastutusrikka ülesande vastu võtta,“ sõnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Sandra Särav.
Liina Vahtrasel on 25 aasta pikkune avaliku- ja erasektori töökogemus nii info- kui ka finantstehnoloogia vallast. Tal on e-riigi tehnoloogiate ja teenuste juhtimise magistrikraad Tallinna Tehnikaülikoolist (TalTech). Viimased kuus aastat on Vahtras aidanud juhtida tehnoloogiaettevõtete Pipedrive ja Tuum juhtkondade tööd ja kasvustrateegiate väljatöötamist. Aastatel 2015–2017 nõustas ta endist peaministrit Taavi Rõivast strateegilistes ja e-riigi küsimustes. 2012–2015 juhtis Vahtras Baltimaade suurima tarkvaraarendusettevõtte Nortal turundust ja kommunikatsiooni. 2007–2010 töötas ta peaminister Andrus Ansipi büroos nõunikuna ja juhtis Reformierakonna avalikke suhteid. Ta ei kuulu ühtegi erakonda.
Tegevjuhiameti vastuvõtmise otsuse langetamisel said Liina Vahtrase sõnul määravaks soov aidata kaasa Eesti digiriigi unikaalse väärtuspakkumise edasiarendamisele ja tulevikutehnoloogiale suunatud kogemused iduettevõtetes. „Olen e-residentsuse programmile pöialt hoidnud selle loomisest saadik, sest tunnetasin oma töös selgelt programmi kasulikkust riigile ja abi ettevõtetele,“ märkis Vahtras ja kinnitas, et ootab põnevusega uude ametisse asumist. „Eesti on virtuaalse ja turvalise ettevõtluskeskkonna pakkumise osas siiani n-ö kurvist ees. Meie riik-kui-teenus lähenemine on ettevõtluse lihtsustamise kontekstis endiselt maailmas ainulaadne. E-residentidest ettevõtjate kogukonna suurus ja geograafiline ulatus võimaldavad teha tootearendust andmepõhiselt. Toetan tugevalt kliendikeskset mõtteviisi ja loodan aidata kaasa rahvusvaheliste ettevõtjate jaoks oluliste probleemide tuvastamisele ning nende lahendamisele,“ lisas ta.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele, mitmekesistada Eesti majandust ning kasvatada riigi tulubaasi. Tänaseks on Eesti e-residendiks saanud 102 200 inimest 176 riigist (maha on juba arvatud korduvtaotlused ja kehtetuks tunnistatud isikutunnistused), kes on loonud üle 25 000 Eesti ettevõtte. Kehtivaid 5-aastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on hetkel käibel 63 300.
E-residentide ettevõtete tasutud maksud on viimastel aastatel kiiresti suurenenud. 2022. aastal laekus e-residentide Eesti ettevõtetelt tööjõu- ja dividendimaksudena riigikassasse 48,4 miljonit eurot, mis tähistas programmi ajaloos uut rekordit. Läbi aegade on programmi senine majanduslik mõju riigile (maksutulu ja riigilõiv) olnud enam kui 160 miljonit eurot.
