Rohelised energiatehnoloogiad kujundavad kliimaneutraalse tuleviku

Tallinna Tehnikaülikoolis alustas 2022. aasta sügisel esimene kursus tudengeid uuel ja ühiskonnas hädavajalikul magistrikaval „Rohelised energiatehnoloogiad“. Innovaatilise õppekava eesmärk on koolitada spetsialiste ühiskonna ees seisvate kliimaneutraalse tuleviku eesmärkide saavutamiseks.

Ambitsioonikas eesmärk muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks tähendab üleminekut taastuvenergia tehnoloogiatele. See tähendab ka kiirenevat elektrifitseerimist transpordi-, tööstus- ja ehitussektoris. Väga kiiresti kasvavas tehnoloogiasektoris napib Eestis aga erialaspetsialiste, eelkõige roheliste energiatootmise ja -salvestamise tehnoloogiate puhul. Aga just päikese-, tuule- ja vesinikuenergia tehnoloogiate alal, neil kolmel sambal, saab seisma suuremate valdkondade elektrifitseerimine taastuvenergia abil.

Tallinna Tehnikaülikool kui Eesti inseneriteaduste lipulaev ja Eesti ainus tehnikaülikool on võtnud südameasjaks taastuvenergia tehnoloogiate spetsialistide koolitamise, luues Eestis ainulaadse eestikeelse magistriõppeprogrammi „Rohelised energiatehnoloogiad„. Just siin sünnivad parimate teadmiste ning praktiliste oskustega spetsialistid tööstusele, avalikule sektorile ning teadlaskogukonnale.

Programmi eesmärk on toetada ja vedada Eesti tehnoloogilist rohepööret energeetikas. Seeloodi tihedas koostöös ettevõtete ja erialaliitudega, kes panustavad ka õppetöösse. Käesoleval kevadel teevad programmi esimese kursuse magistrandid oma projektitöid roheliste energiatehnoloogiate valdkonna ettevõtete juures või valdkonna tippteaduslaborites, luues nii kontakti ka võimalike tuleviku tööandjatega.

Et taastuvenergia areneks õiges suunas

Eestis on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud taastuvenergia, eriti päikeseelektri osakaal. Seda on kasvatanud nii eraisikud kui ka töötlev ja kõrgtehnoloogiline tööstus. Päikeseparke rajada soovijate arv on lausa nii suur, et paneb tõsiselt proovile riigi jaotusvõrgu suutlikkuse uusi tootjaid vastu võtta.

Käesoleval aastal hakkavad Eestisse kerkima ka märgilise tähtsusega suuremahulised (> MW) akupargid, et taastuvenergiat salvestada ja võrku tasakaalustada. See on omamoodi vaheetapp nii vesinikutehnoloogiatele kui ka rohelisele lahendusele üleminekul. Sarnaselt päikeseparkidele on aga takerdunud ka uute tuuleparkide rajamine, seda paljuski väheste erialaste teadmiste tõttu, mis on ühtlasi viinud meie riigi energiajulgeolekut ohustavate otsusteni.

Vähene teadlikkus energiaturust, -süsteemidest ja -tehnoloogiatest ohustab Eesti energiasõltumatust. Selle vastu võitlemiseks vajame rohkem tippspetsialiste, et teha riigi ja keskkonna jaoks tarku otsuseid. Roheliste energiatehnoloogiate eriala on seega investeering tulevikku, et olla konkurentsivõimeline ja tark tootja ning tarbija.

Ettevõtteid, kes pakuvad taastuvelektrisüsteemi lahendusi lisandub kui seeni pärast vihma. Kvaliteetse toodangu ja teenuse pakkumiseks ning ka valdkonnas innovatsiooni loomiseks on ettevõtetesse vaja materjalitehnolooge, elektriinsenere, tehnoloogia- ja tootearendajaid. Me ei taha ju osta ainult välismaist toodangut, vaid investeerida Eesti enda kõrgtehnoloogilise tööstuse võimekusse (loe: Eesti majandusse) ja aidata turule ka Eestis arendatavad innovaatilised tehnoloogiad. Ka selleks on vaja oma ala asjatundjaid, kes tunnevad materjalide omadusi, seadmete tööpõhimõtteid ja oskavad luua uusi rakendusi. Just nii saame ise muuta maailma, mitte sõltuda vaid teistest.

Kunagi pole hilja ka ümber õppida oma aja ära elanud tehnoloogiate spetsialistist jätkusuutlike tehnoloogiate spetsialistiks või täiendada valdkondlikke teadmisi lisateabega rohelistest energiatehnoloogiatest, mis on tihedalt seotud nii ehitus- kui tootmistehnoloogiatega.

Eestis ainulaadne ja loodud Eesti heaks

Millised teadmised ja oskused on olulised? Magistriõppeprogrammis „Rohelised energiatehnoloogiad“ saab põhiteadmised päikese-, tuule- ja vesinikuenergiatehnoloogiatest ning -süsteemidest.

• Õpitakse tundma materjale, seadiste tööpõhimõtteid ja nende rakendusvaldkondi. Tutvutakse materjalide ümbertöötlemise tehnoloogiatega, sest üha kasvavad tootmismahud vajavad ressursside taaskasutamist.

• Õpitakse projekteerima tootmisüksuste digitaalseid keskkondi ning integreerima neid virtuaalreaalsuse võimalustega protsesside visualiseerimiseks, juhtimiseks ja prognoosimiseks.

• Saadakse teada, kuidas ikkagi töötab üks kaasaegne kütuseelement, elektrolüüser, päikesepatarei või tuulegeneraator ning millised on nende erinevad kasutuskohad. Õpitakse neid omavahel kombineerima, tööd modelleerima ja ka analüüsima, milline on optimaalne taastuvelektri tootmise ning salvestamise lahendus ühes või teises kasutuskohas.

• Saadakse põhiteadmised elektroenergeetikas ehk õpitakse tundma energia muundamise ning edastus- ja kasutusviiside põhimõtteid.

• Õpitakse analüüsima elektriturgude aktuaalseid probleeme ja hindade kujunemist avatud turul, mis mõjutavad nii üksikisiku igapäevaelu kui ka ettevõtete investeerimisplaane.

Lisaks tehnoloogiliste lahenduste tundmaõppimisele on õppetöö uues magistriõppeprogrammis tihedalt seotud tippteadusega rohelistes energiatehnoloogiates. Projektõppes saab lülituda teaduslaborite töösse uute tõhusamate, keskkonnasõbralikumate ja efektiivsemate tehnoloogiate arendamisel. Või siis ühineda mõne põneva tudengite inseneriprojektiga, et luua uut päikese- või vesinikuautot.

Lisaks on Eesti teadlased välja töötanud nii mõnedki tulevikutehnoloogiad, mis järgmise kümnendi jooksul turule võiksid jõuda, olgu nendeks siis uudsed kütuseelemendid või ehitisintegreeritud päikeseelementide tehnoloogiad. Toetamaks õppurite ettevõtlikkust, pakub uus magistrikava ka tehnoloogiaettevõtluse õpet. Teadusehuvilised on väga oodatud pärast magistriõpingute lõppu jätkama valdkonna innovatsiooni edendamist doktoriõppes.

Rohetehnoloogiate õppeprogramm areneb kiiresti

Mõeldes just Eesti vajadustele ja piirkondlikele väljakutsetele seoses rohepöördega energeetikamaastikul, on käesolevast ehk 2023. aastast magistriõppeprogrammil ka teine peaeriala ,,Rohelised energiasüsteemid ja mikrovõrgud“, mida saab omandada Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledžis Kohtla-Järvel.

Toimub ju aktiivne üleminek taastuvenergiatehnoloogiatel põhinevatele energiasüsteemidele. Eriti Ida-Virumaal on selles valdkonnas suur vajadus uute lahenduste järele. Tööstusettevõtted ootavad uue põlvkonna erialaspetsialiste, kellel on laialdased teadmised ja oskused, et viia ellu innovatiivseid lahendusi energeetikas.

Euroopa Liidu õiglase ülemineku fondist toetatavale peaerialale oodatakse seetõttu väga õppima ka piirkonna tööjõudu, kes seoses üleminekuga taastuvenergiatehnoloogiatele peavad ümber spetsialiseeruma. Paindlik sessioonõpe võimaldab hästi õpinguid ja tööd hästi kombineerida.

Uued väljakutsed ootavad lähiajal ees

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuga kaasneb alati lisaks maa ressursside intensiivsele kasutamisele ka uut liiki jäätmete teke. Järgnevatel kümnenditel saab suureks väljakutseks materjalide taaskasutus, sest ka need maapõueressursid, mida on tarvis kütuseelementide, päikeseelementide ja tuulegeneraatorite valmistamiseks, on piiratud. Rahvusvahelise energiaagentuuri arvutuste kohaselt suureneb taastuvenergia installatsioonide koguvõimsus aastatel 2020–2026 lausa 60%, saades võrdseks praeguse ülemaailmse fossiilsetest kütustest ja tuumaenergiast toodetava elektrienergia koguvõimsusega.

Eesti on väga tubli päikeseparkide rajaja, päikeseparkide võimsuse poolest elaniku kohta ollakse Euroopa Liidu riikide esikolmikus. Päikeseparki rajades me sageli aga ei mõtle, mis paneelidest pärast kasutusaja lõppu saab. Hinnanguliselt on 2050. aastaks maailmas ringluses 60–78 miljonit tonni päikesepaneelide jäätmeid – see on üüratu hulk. Spetsialistid, kes tegelevad olemasolevate või uute roheliste energiatehnoloogiate väljatöötamise ja/või kasutuselevõtuga, peavad seega ringmajanduse põhimõtetega vägagi hästi kursis olema.

Materjalid tuleb maksimaalses võimalikus mahus taas ringlusse võtta, et maakera ressursse hea eesmärgi nimel mitte ammendada, nagu see on juhtunud fossiilsete kütustega. Aasta-aastalt mitmekordistuvate tootmismahtude juures on teadmised tehnoloogiate elutsükli analüüsist ja kohandamisest ringmajanduse põhimõtetega ülimalt olulised. Läbi praktiliste näidete on neid võimalik uues magistriõppeprogrammis omandada.

Lõpetuseks, Tallinna Tehnikaülikool on võtnud eesmärgiks olla rohepöörde eestvedaja ja elluviija Eestis. Tallinna Tehnikaülikooli moto on „Mente et manu“ ehk „Mõistuse ja käega“. Eesti vajab kõrgharitud spetsialiste rohepöörde elluviimiseks nii, et kasu oleks lisaks keskkonnale ka Eesti majandusele ja ühiskonnale. Tulge meile õppima! Roheliste energiatehnoloogiate õppekaval on võimalik õppida nii Tallinnas kui Virumaa kolledžis.

Vastuvõtt TalTechi on juba avatud! Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Vaata lähemalt: www.taltech.ee/sisseastujale.