Ligi miljard sai heakskiidu. Vaata, milleks plaanib riik kasutada taastekava toetusi

Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kasutamist reguleeriva Taastekava muudatusprotsess käivitati eelmise aasta keskel ning täna andis Euroopa Komisjon kava muudatustele omapoolse heakskiidu. Muudatuste järgselt on Taastekava alusel rakendavate toetuste maht Eestile kokku 953 miljonit eurot, millest 60% on planeeritud rohepöörde kiirendamiseks ning kliimamuutuste pidurdamiseks.

Algselt 2021. aasta sügisel kinnitatud Taastekava muudatused algatati seoses RRF toetusmahu vähenemisega ning drastiliselt muutunud geopoliitilise ja majandusliku olukorraga. Rahandusminister Mart Võrklaev selgitas, et Ukrainat tabanud vene agressioon, energiakriis, tarneahelate katkemised ja üldine inflatsioonitõus ei võimaldanud algselt kinnitatud kava nõutud ajaraamis ja mahus enam ellu viia. „Muutunud oludes tuli rahuajal tehtud plaanidele otsa vaadata ja keskenduda sellele, mis on piiratud võimaluste ja aja jooksul kõige olulisem ja mõjusam“ lisas minister.

RRF toetuse maht Eestile vähenes võrreldes esialgse ootusega 12% ja on nüüd 863 miljonit eurot. Sellele on aga lisandunud Euroopa Komisjoni poolt 2022. aasta maikuus ellu kutsutud REPowerEU toetus, mis keskendub Venemaa fossiilkütustest sõltuvuse kiirele vähendamisele ja rohepöörde hoogustamisele ning on oluliseks lüliks energiakriisi leevendamise suunas. REPowerEU toetuse maht Eestile on 83,3 miljonit eurot. Juurde arvestatakse ka Brexiti reservi ülekanne 6,62 miljonit eurot. Taastekava alusel rakendatava toetuse maht Eestile on nüüd kokku 953,2 miljonit eurot. „See on oluline lisaraha meie majanduse turgutamiseks. Selle abil tehtavad investeeringud toovad meie ettevõtjatele tööd ja teisalt nutikamaks muutmine kasvatab ka konkurentsivõimet ekspordis,“ rääkis Võrklaev.

Eesti oli esimene riik Euroopa Liidus, kes REPowerEU plaani Euroopa Komisjonile esitas ja peale kinnitamist Euroopa Liidu Nõukogus seda peatselt rakendama hakkab. Taastekavale lisatud REPowerEU plaani raames suunatakse 31,84 miljonit eurot taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reformiks ja 38 miljonit eurot võrguinvesteeringuteks, et hoogustada lubade andmise menetlusi ja tuua turule uusi taastuvenergiavõimsusi. Samuti suunatakse 20,2 miljonit eurot biogaasi tootmise ja kasutuselevõtu suurendamiseks. Reform ja investeeringud tehakse ära juba lähiaastatel ja lõpetatakse hiljemalt 2026. aasta kevadel.

„Energia hinnatõus on ilmekalt esile tõstnud vajaduse investeerida rohkem taastuvenergiasse ja muuta inimeste majapidamised energiasäästlikumaks. Paljud kavva tehtud muudatused aitavad meil neid eesmärke täita ning kodudes energiat säästa“ rõhutas Mart Võrklaev.

Seda silmas pidades suurendati Taastekava muudatuste käigus 20 miljoni euro võrra väikeelamute energiatõhususe toetusi, kallinemiste katteks said raha juurde ka algses kavas olnud 5 meedet, näiteks Tallinna Vanasadama trammiliini rajamine, energiavaldkonna meetmed ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõtt ning lisandus 8 uut meedet energiakriisi leevendamiseks. Lisaks on kavas osaliselt kohendatud osade reformide ja investeeringute tulemuste ajastust või ambitsiooni.

Valitsus kinnitas taastekava muudatuse ametliku esitamise Euroopa Komisjonile käesoleva aasta veebruaris. Sellele jätkunud läbirääkimiste tulemusena andis Euroopa Komisjon täna Eesti taastekava muudatustele heakskiidu ning tegi ettepaneku Euroopa Liidu Nõukogule kava kinnitamiseks, mida ootame juuni keskel.