Eesti ja Läti sõlmisid koostööleppe maagaasi varustuskindluse tagamiseks. „Meil on mõistlik seljad kokku panna.“

Eesti kliimaminister Kristen Michal ja Läti kliima- ja energiaminister Raimonds Čudars allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi, mis paneb paika raamistiku maagaasi tarnehäirete korral veeldatud maagaasi (LNG) vastuvõtuvõimekuse loomiseks.

Kliimaminister Kristen Michali sõnul on praegu Baltimaade ja Soome gaasiturul varustuskindlus hästi tagatud. „Venemaa agressioon Ukrainas on siiski jätkuvalt suurendanud gaasi tarnekatkestuste riski kogu Euroopa Liidus. Kuna toimetame Lätiga ühisel Balti-Soome gaasiturul, on meil mõistlik seljad kokku panna ning ühiselt töötada selle nimel, et meil oleks gaasi varustuskindlus igal ajahetkel tagatud. Lepime omavahel kokku, kuidas toimetame võimalike tarnehäirete korral, sest kui olukord peaks ühel hetkel muutuma, siis oleks meil võimalik vajadusel kiiresti Pakrineeme sadamat maagaasi vastuvõtuks kasutama hakata,“ rääkis kliimaminister Kristen Michal.

Ühiste kavatsuste memorandum sätestab, et riigid lepivad omavahel kokku protseduurid, mis võimaldavad gaasi tarneraskuste puhul riikidel kiiresti sekkuda. Plaanis on tuua vajadusel Pakrineemele ujuvterminal, mis võimaldaks vastu võtta täiendavaid gaasitarneid ning suunata neid piirkonna tarbijatele või varuda Läti maa-alusesse hoidlasse. Koos vaadatakse üle ja lepitakse kokku ühine toimimine kriisiolukorras ning lepitakse kokku Pakrineeme kai ja maismaa infrastruktuuri haldamisega seotud kulude ühine jaotus.

„Viimane aasta on pakkunud meile erinevaid väljakutseid ning pannud meid proovile. Nende väljakutsete ületamine siiski vaid tugevdab meie pühendumust ning süvendab koostööd. Selle kokkuleppe väljatöötamine kahe riigi vahel tugevdab maagaasi tarnekindlust Lätis, Eestis ja kogu Baltikumi regioonis,“ ütles Läti kliima- ja energiaminister Raimonds Čudars.

Täna sõlmitud kokkuleppe elluviimiseks moodustatakse Eesti ja Läti ühine töörühm, mis koondab mõlema riigi puudutatud osapooli ning kelle ülesandeks jääb täpsemate koostööprotseduuride väljatöötamine ja kokkuleppimine.

Tänu möödunud aastal tehtud jõupingutustele seniste tarnekanalite ümberkorraldamisel Vene päritolu maagaasist loobumiseks on gaasi kättesaadavus Soome-Balti ühisel turul praegu hästi tagatud. „Soomes ja Leedus asuvate LNG vastuvõtuterminalide võimsusest piisab Balti ja Soome gaasituru vajaduste rahuldamiseks ka olukorras, kus nõudlus peaks taastuma. Pakrineemele möödunud aastal rajatud taristu pakub aga oluliselt lisakindlustust ja turvatunnet, et saame hakkama ka hädaolukorras,“ sõnas Michal. Lisaks on Eesti moodustanud strateegilise gaasivaru, mille maht on ligikaudu piisav kolme kuu gaasitarbimise katmiseks.