Soomlannast merendusprofessor naudib TalTechis tudengite õpetamist

„Teen kõik selleks, et Eesti merendus muutuks rohelisemaks,“ kinnitab Tallinna Tehnikaülikoolis töötav, äsja Soome aasta logistikaeksperdiks pärjatud Ulla Pirita Tapaninen.

Kui professor Tapaninen kaks aastat tagasi TalTechi Eesti Mereakadeemias tööd alustas, kohtus ta siin oma üllatuseks eestlastest tuttavatega, kellega koos kunagi Tallinna-Helsingi tunneli mõtte kallal töötas.

Vahepeal on aeg muidugi palju muutunud. Tunnelist, mille kaudu pääseks „nagu naksti“ põhjanaabrite juurde poole tunniga, räägitakse aastal 2023 vähem, sest maailma raputavad kriisid ja sõda Ukrainas. Kogu maailma suur eesmärk on senisest säästlikumalt elada, uusi nutikaid lahendusi luua. Merendusekspertidel tuleb aga üha hoogsamalt võidelda keskkonna saastamise vastu, millel oma süü ka meretranspordil ja -vedudel.

Vahepealsel ajal on olnud ka häid asju – 2021. aastal sai Ulla Pirita Tapaninen Soome presidendilt Sauli Niinistölt kõrge autasu. Ning veidi enam kui kuu aega tagasi valiti ta (mõelge, Eestis töötava professorina!) Soome aasta logistikaeksperdiks, kelle sõna maksab, keda kuulatakse ja kellega tahetakse koostööd teha.

Eesti, TalTech ja meri

Mis tõi aga Soome tippeksperdi Eestisse? „Eestlastega olen teinud koostööd 2007. aastast, kui töötasime sadamaliikluse voogude ja Tallinna–Helsingi tunneli analüüside kallal,“ avaldab Ulla. „Mul oli siia tulles rõõm näha, kui palju „vanu sõpru“ TalTechist ja Eesti Mereakadeemiast (EMERA) eest leidsin.“

TalTechi tulles seadis Ulla eesmärgiks meretranspordi vallas rahvusvaheliselt tunnustatud uurimisrühma loomise ja juhtimise – ning see on õnnestunud. „Mul on olnud õnn leida TalTechist eest palju andekaid tudengeid ja teadlasi nii laevanduse ja sadamahalduse kui ka logistika valdkonnas.“ Ühiselt on avaldatud juba mõnedki teadustööd, aga mitu väga huvitavat uurimust on parasjagu ka käsil (vt lisalugu).

3 FAKTI

• „Olen kirglik merendus- ja transpordiekspert!“ Alates 1990. aastate keskpaigast tegutsenud keskkonna ja alates 2010. aastast merenduse ja transpordi digirevolutsiooni valdkonnas. Kogemused merenduses on multidistsiplinaarsed nii akadeemilises, äri- kui ka ühiskondlikus valdkonnas. Ta on töötanud ettevõttes Finnlines teadus- ja arendusjuhi ning keskkonnajuhina, olnud ESL Shipping Oy juhatuse liige ning professor ja dotsent Turu Ülikooli merendusuuringute keskuses.

• Mereline nimi. Esimene eesnimi Ulla on Helsingi mereäärse samanimelise linnaosa, teine Tallinna linnaosa järgi. Nimelt külastasid Ulla vanemad 1960. aastate lõpus Eestit, kus sügaval nõukogude ajal jättis Tallinna äärelinn Pirita neile sügava mulje. Ja nimel on mõju, sest Ulla tulevik ongi seotud merendusega!

• Soome aasta logistikaekspert 2022

Ulla avaldab, et EMERAs õpetab ta igal aastal meremajandust ja keskkonnasäästlikku laevandust ühele doktoriõppe ja kahele magistrikursusele. „Mulle meeldib väga õpetada ja eriti meeldib loengute ajal tudengitega oluliste teemade üle arutleda, sest nii õpin ma ka ise. Paljud Eesti Mereakadeemia magistrandid ja doktorandid on töötanud merendussektori erinevates valdkondades ning nende vaatenurgad annavad mullegi alati uusi mõtteid ja ideid.“

Kõigil noortel, keda paelub merendus, aga kes ei ole veel erialavalikut teinud, soovitab Ulla kindlasti mõelda TalTechi peale. „TalTechi Eesti Mereakadeemia on ainulaadne õppeasutus, mis ühendab omavahel põhjaliku merenduse ja laevanduse baasõppe ning kõrghariduse. Siin töötab palju eksperte, kelle õpetus on maailmatasemel,“ kiidab Ula. Nii on see väga hea valik kõigile merendushuvilistele noortele, kes tahavad õppida tippudelt ning muuta maailma paremaks, laevandust keskkonnasõbralikumaks ja merd puhtamaks.

Merendus ootab rohepööret

„Rohepööre merenduses on võimalik ja ma tõesti tunnen, et saame Eesti Mereakadeemias teadlastena anda oma panuse meretranspordi rohelisele üleminekule,“ sõnab Ulla raudkindlalt. Ning tema sõnal on kaalu – ta on teinud edukat karjääri mitmetes tunnustatud merendus- ja laevandusettevõtetes, aga ka ülikoolides ja avalikus sektoris. Nüüd rõhutab ta igal sammul, et meil on vaja minna üle keskkonnasäästlikule transpordile ja laevandusele, samas kritiseerib transpordi toetusmeetmete mõju ettevõtete konkurentsivõimele.

3 MÕTET

• Laevanduse osatähtsus on Eesti väliskaubanduses suur, mistõttu ei saa seda kuidagi asendada teiste transpordiliikidega. Sestap tuleb merendusvaldkonda reformida, et soodustada konkurentsivõimet ka süsinikuneutraalse majandusmudeli korral.

• Laevandusest tulenevaid heitkoguseid saab vähendada kolmel erineval viisil:

  laevakütusega seotud lahendused, muudatused laevade projekteerimises ja tehnoloogilised edusammud ning kõikvõimalikud operatiivlahendused, sh näiteks laevatüübi, sõidukiiruse valik jms.

• Küsimus on, millised on need head praktilised lahendused, mis suunavad merendussektorit süsinikuneutraalse tuleviku poole.

Õnneks on Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) võtnud vastu meetmed, mille suur eesmärk on kuni 2026. aastani vähendada laevanduse süsinikuintensiivsust 11% ning rahvusvahelise laevanduse aastaseid kasvuhoonegaaside koguheiteid 2050. aastaks võrreldes 2008. aastaga vähemalt 50%.

Lisaks esitles Euroopa Komisjon 2021. aasta juulis „Fit for 55“ ehk „Eesmärk 55“ paketti, mis sisaldas ettepanekuid laevanduse kaasamiseks süsinikukaubandusse, samuti kütuste süsinikusisalduse, kütusekonteinerite tollimaksuvabastuse kaotamise ja alternatiivsete kütuste jaotustaristu kohta. „Vanaviisi edasi enam ei saa,“ tõdeb professor.

Salapärane eesnimi – kas seos Eestiga?

Kõrvuti tema tegevustega TalTechis köidab eestlaste huvi aga ka Ulla üks eesnimedest – Pirita. „Jah, vanemate pandud nimi võis mõjutada mu eluteed,“ kergitab Ulla Pirita Tapaninen saladuskatet. Esimese eesnime – Ulla – sai ta Helsingi samanimelisest linnaosast, kus nende pere 1970. aastate alguses elas. „Ullanlinnas olid meri ja sadamad lähedal. Lapsena õppisin pühapäeviti tühjana seisnud Lõuna-Sadama kai ääres rattaga sõitma,“ meenutab professor. „Teine eesnimi, Pirita, pärineb aga tõepoolest Tallinna linnaosast, kus vanemad olid käinud enne minu sündi.“ Ulla ise külastas Eesti Pirita randu aastaid hiljem teismelisena, kui Eesti alles unistas iseseisvumisest ja vabast merendusest. Sellest, et kord ta töötab ja elabki Tallinnas ja jalutab Pirita rannas, ei osanud ta loomulikult mõelda. Kui Eesti ja Tallinna, sealhulgas ka Piritaga, on professor Tapaninen järjest rohkem tuttavaks saanud, siis eesti keelt ta enda sõnul veel ei valda. Aga see on vaid tema enda väide – kolleegide sõnul saab ta eesti argikeelega kenasti hakkama.

Vastuvõtt TalTechi on juba avatud! Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani.
Vaata lähemalt: www.taltech.ee/sisseastujale.

Loe Ulla blogi „Tales of Talsinki“

LISALUGU | Kas rohepööre võib tuua Tallinna ja Helsingi vahele „lendavad laevad“?

Jah, see on võimalik! Autonoomsed lendavad laevad saartevaheliseks ja siseveetranspordiks – just sellist pealkirja kannab hiljuti alustatud rahvusvaheline teadus- ja arendusprojekt AIRSHIP, mille üheks vedajaks on TalTechi Eesti Mereakadeemia professor Ulla Pirita Tapaninen.

Niisiis pole võimatu, et rohepöörde tõttu võib näha „lendavaid laevu“ ehk ekranoplaane tulevikus ka Eesti ja Soome vahel sõitmas. „Praeguse laevatehnoloogia juures parim viis kütuse ja keskkonna säästmiseks on kiiruse aeglustamine, aga laual on tohutult palju uusi tehnoloogiaid ja kütuseid. Oleme uskumatult huvitava ülemineku äärel. Pole ime, et Euroopa Liit rahastab ka sellist projekti nagu ekranoplaan, eriti kui tegemist on nüüd hoopis teistsuguse tehnoloogiaga kui 1990. aastatel – mootorite juhtimistehnoloogiast tehisintellektini,“ tõdeb Ulla Pirita Tapaninen. Lisaks nimetatakse neid ka lauguriteks või WIG-sõidukiteks, mis lendavad mere või järve kohal mõne meetri kõrgusel, lõigates kasu pinnaefektist. Eelnimetatud EL-i nelja-aastane projekt ei tähenda professori sõnul, et selle lõpuks oleks käes juba kasutuseks valmis ekranoplaan. „Tegemist on alusuuringutega,“ lisas Tapaninen, kelle osa projektist on tasuvusarvutused ehk see, kuidas ärimudelid veetranspordi vallas toimivad. Lennutehnoloogia ja muu tehnoloogiline oskusteave tuleb teistelt partneritelt, näiteks Tampere Ülikoolist Soomest.