Uued meetmed, mille juhid 19.-21. mai kohtumistel välja kuulutavad, on suunatud sanktsioonidest kõrvalehoidmisele, mis hõlmavad kolmandaid riike ning püüavad õõnestada Venemaa tulevast energiatootmist ja piirata kaubandust, mis toetab Venemaa sõjaväge.

Eraldi ootavad USA ametnikud, et G7 liikmed lepivad kokku, et nad kohandavad oma lähenemist sanktsioonidele nii, et vähemalt teatud kaubakategooriate puhul keelatakse automaatselt kogu eksport, kui need ei ole heakskiidetud kaupade nimekirjas.

Bideni administratsioon on varem survestanud G7-liitlasi, et nad muudaksid sanktsioonide lähenemisviisi, mis lubab praegu müüa Venemaale kõiki kaupu, kui need ei ole selgesõnaliselt musta nimekirja kantud. Kuigi liitlased ei ole kokku leppinud, et piiravamat lähenemist kohaldatakse üldiselt, eeldavad USA ametnikud, et Venemaa jaoks kõige tundlikumates sõjalistes valdkondades võtavad G7 liikmed vastu eelduse, et eksport on keelatud, kui see ei ole määratud nimekirjas. Valdkonnad, kus uusi eeskirju hakatakse rakendama, on veel arutlusel.

G7 liidrite tegevus Venemaa suhtes toimub ajal, mil Ukraina lääneliitlased otsivad uusi viise, kuidas karmistada Venemaa suhtes juba kehtestatud piiravaid sanktsioone, alates ekspordikontrollist kuni viisapiirangute ja naftahinna piiramiseni. See on avaldanud survet Venemaa presidendile Vladimir Putinile, kuid ei ole peatanud üle aasta tagasi alanud täiemahulist sissetungi.

Mõned USA liitlased on olnud vastu ideele keelata kaubandus üldiselt ja teha seejärel kategooriate kaupa erandeid. Euroopa Liidul on näiteks oma lähenemisviis ja peab samuti läbirääkimisi oma 11. sanktsioonipaketi üle, suurem osa sellest keskendub inimestele ja riikidele, kes hoiavad kõrvale olemasolevatest kaubanduspiirangutest. „Meie arvates ei toimi mõnikord arutatud lähenemine „me keelame kõigepealt kõik ja lubame erandeid“,“ ütles üks Saksa valitsuse tippametnik. „Me tahame olla väga täpsed ja vältida soovimatuid kõrvalmõjusid.“

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on viimasel nädalal viibinud Euroopas kohtumistel paavst Franciscuse ning Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa juhtidega. Ametnike sõnul peaks ta Hiroshimas toimuval tippkohtumisel pöörduma G7 riikide juhtide poole kas virtuaalselt või isiklikult.

Endine Venemaa president Dmitri Medvedev ütles eelmisel kuul, et G7 riikide ekspordi keelustamisega lõpetaks Moskva Musta mere teraviljakokkuleppe, mis võimaldab Ukrainast elutähtsat teravilja eksporti. Toiduainetega kindlustatus pärast sõda on eeldatavasti ka G7 kohtumise peamine teema.