„Saksamaale suundub Türgist ikka veel palju seaduslikke ja isegi ebaseaduslikke sisserändajaid,“ ütles Saksamaal töötav Faruk. „Igal nädalal puutun kokku 10–20 türklastega, kes küsivad minult, kuidas nad saaksid siia elama asuda,“ lisas ta.

Türklased on pikka aega olnud suurim vähemusgrupp Saksamaal, kes tulid riiki esmalt külalistöötajatena 1950-ndatel loodud programmide kaudu. Tänapäeval on nad aga vaid üks väike osa tohutust sisserändajate sissevoolust Saksamaale, mis kiirenes märkimisväärselt pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Sisseränne on pannud pinge alla sotsiaalsüsteemid ja taaselustanud pikaajalisi arutelusid integratsiooni ja piiripoliitika üle, isegi kui riik on hädas tööealiste inimeste terava puudusega. Sel aastal jõuab pensioniikka umbes 320 000 inimest rohkem kui neid, kes jõuavad täiskasvanuikka. See tähendab, et Saksamaa majandus kaotab töötajaid, kuid peab samal ajal maksma rohkem pensioni.

Riigi tööminister Hubertus Heil ütles aprillis seadusandjatele, et 2035. aastaks jääb majandusest puudu kuni 7 miljonit töötajat, mis on ligikaudu Berliini, Hamburgi ja Müncheni elanike arv kokku. Scholzi valitsuskoalitsioon on vastuseks öelnud, et tahab igal aastal meelitada välismaalt Saksamaale 400 000 oskustöölist.

Riik on hädas pagulastega

Samal ajal on riik hädas umbes 1,25 miljoni inimesega, kes 2022. aastal Saksamaale saabusid – siseministeeriumi andmetel umbes miljon põgenikku Ukrainast ja peaaegu 245 000 varjupaigataotlejat peamiselt Afganistanist ja Süüriast. Kohalikud ametnikud on hoiatanud, et paljud koolid on ülekoormatud ja pagulaste majutamiseks ei ole piisavalt elamispindu. Selle arutelu kohal ripub 2015.–2016. aasta vari, kui Saksamaal taotles varjupaika üle miljoni inimese, peamiselt kodusõja eest põgenevad süürlased.

Ilma ühtse sisserändepoliitikata hoidis tollane kantsler Angela Merkel paljudele neist piirid avatuna, pälvides sellega välismaal austust. See põhjustas samal ajal ka valitsusvastaseid proteste ja paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale populaarsuse tõusu. Partei nõuab rändesüsteemi, mis „kaitseb“ Saksamaa kultuurilist identiteeti.

Merkeli dilemma näib nüüd uuesti läbi mängivat. Scholz ja tema koalitsioon on sattunud tule alla ettepanekute eest, mis lühendaksid aega, mille jooksul peavad taotlejad enne kodakondsuse taotlemist Saksamaal elama. Lisaks lõdvendaksid ettepanekud taotlejatele esitatavaid saksa keele nõudeid ja lubaksid inimestel omada mitu passi.

Kolmapäeval teatas ta, et varjupaigataotlejate majutamiseks ja integreerimiseks eraldatakse täiendavalt 1 miljard eurot, millega kaasnevad rangemad meetmed ebaseaduslikult riiki sisenenud või varjupaigataotluse rahuldamata jätnud sisserändajate kinnipidamiseks ja väljasaatmiseks.

Erinevalt Merkelist püüab Scholzi valitsus kasutada pakte kui peamist vahendit rände kujundamiseks ja juhtimiseks, sõlmides kokkuleppeid partnerriikidega. Näiteks sõlmiti kokkulepe Indiaga, mille eesmärk on töötajatele seaduslike võimaluste loomine Saksamaale tulekuks ja siduvad eeskirjad nende riikide jaoks, et võtta tagasi isikud, keda kavatsetakse välja saata.