„Inflatsioon on tõepoolest tulnud allapoole, kuid seda eelkõige selle pärast, et energia on odavamaks muutunud,“ sõnas Nestor enda esitluses kaubandusvaldkonna inimestele. Sellele lisas Nestor, et alusinflatsioon, mida vaatavad riikide keskpangad, väga palju muutunud ei ole nii Eestis kui Euroopas. „Kui minna nende põhjuste juurde, miks see alusinflatsioon on niivõrd kiire, siis selle põhjuseks on ikkagi see, et teil läheb liiga hästi. Kaupmeeste müük edeneb piisavalt kenasti selleks, et oleks võimalik hindasid tõsta,“ lisas Nestor.

Samuti viitas ta, et näiteks USA-s, kus intressimäärad on võrreldes meiega märksa kõrgemad, on jaemüük jätkanud hoogsat kasvu. Sama trendi täheldas Nestor Euroopa jaemüügis, kus on küll viimase poolaasta jooksul olnud kahanemist, kuid see on olnud suhteliselt väike, ligikaudu kaks protsenti. See ei ole aga piisav selleks, et ükski müüja läheks paanikasse ja hakkaks suuri allahindlusi tegema.

Eesti majandusolukorra kohta tõi Nestor välja, et kuigi Statistikaameti andmed näitavad meile majanduslangust, teenisid Eesti ettevõtted eelmisel aastal siiski korralikke kasumeid ja ka palgad tõusid jõudsalt. Tõsi on, et tulenevalt inflatsioonist ei ole sellel teenitud palgal nii suurt ostujõudu kui tahaks loota, aga majanduse tervist vaadates ei ole ettevõtted ja inimesed ilmselt väga murelikud, kui nende kasumid ja palgad on oluliselt suurenenud.

„Kui vaadata inflatsiooni Eestis, siis mingi ajani püsis lootus, et inflatsioon hakkab ka meil alla tulema, siis üllatuslikult alustasid paljud ettevõtted ka käesolevat aastat hinnatõusuga ja selle tulemusel on inflatsiooninäit olnud kõrgem kui mina julgesin prognoosida. Eks see jällegi räägib meile loo, mis meil siin majanduses toimub. Inimestel raha on, palgad kasvavad ja tööhõive samuti endiselt kasvab ja nõudlust on jagunud siiani piisavalt, et neid hinnatõuse ellu viia,“ sõnas Nestor.

Samas lisas Nestor, et see pilt hakkab muutuma. Näiteks tööstustoodang on võrreldes teiste Euroopa riikidega märkimisväärselt langenud. Samal ajal on tööstus Eesti suurim tööandja ja panustaja SKP-sse.
Eesti majanduse väljavaadete osas jäi Nestor siiski pigem optimistlikuks. Kuigi turul on ebakindlust ja mured näiteks tööstustoodanguga on reaalsed, siis on tööhõive Eestis jätkuvalt väga kõrge ning ka uuringut, milles ettevõtjatelt küsitakse, kas nad plaanivad pigem lähitulevikus töötajaid juurde võtta või nende arvu vähendada, siis nüüd on need tulemused samuti pöördunud pigem positiivsele poolele.