VIDEO | Riigikogu erikomisjoni istung riigi rahanduse üle. Neivelt: kõigepealt tuleks defineerida, mis on korras rahandus

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon pidas täna avaliku istungi, et arutada riigi rahandust.

Komisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul saadi eelmisel nädalal ülevaade valitsuse plaanitavatest maksumuudatustest, rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist, nüüd võetakse tähelepanu alla riigi rahanduse seis. „Komisjon soovib saada muuhulgas ülevaate senistest maksulaekumistest ja tööandjate seisukohast praegusele olukorrale, samuti Eesti Panga rollist meie tänases rahanduspoliitikas,“ lisas ta.

Veebruari lõpu seisuga oli eelarvepuudujääk 142 miljonit eurot, mis moodustab rahandusministeeriumi viimase prognoosi järgi 0,4% aastasest oodatavast SKPst. Valitsussektori tasanditest olid kulud tuludest suuremad nii keskvalitsuses kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. Sotsiaalkindlustusfondid olid veebruari lõpuks ülejäägis. Valitsussektori puudujääk tervikuna oli möödunud aasta algusega võrreldes 51 miljoni euro võrra väiksem riigieelarve parema seisu tõttu. Kohalikud omavalitsused ning sotsiaalkindlustusfondid olid seevastu möödunud aastaga võrreldes halvemas positsioonis.

Erikomisjoni istungil osalesid Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik, Maksu- ja Tolliameti peadirektor esindaja Raigo Uukkivi, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas, majandusekspert Indrek Neivelt, riigikontrolör Janar Holm ning Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ja fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe.

Eesti Pank: eelarve puudujääk on püsiva loomuga

Eesti Panga president Ülo Kaasik tunnistas, et riigi rahanduse seis hetkel kiita ei ole. Majandus on küll viimastel aastatel jooksevhindades ülikiirelt kasvanud, kuid see on võimaldanud ka riigil teha suuremaid kulutusi, kuid kulude surve avaldub viivitusega ehk aasta-kahe pärast.

Kaasiku hinnangul ei ole kindlasti probleem hetkel, kas Eesti suudab oma laene teenindada, kuivõrd selles, et milline on Eesti majanduse laenukoormus. Eesti laenukoormus võrreldes muu Euroopaga on jätkuvalt madal.

Eesti Pank hindab oma prognoosis riigieelarve puudujäägiks vähem kui 4%, rahandusministeerium natuke üle 4%. Riigieelarves on tulude ja kulude vahe 1,5 miljardit eurot ja probleem on selles, et see on väga püsiva loomuga. Kui igal aastal on vaja juurde laenata see summa, siis kasvavad riigi kulud jõudsalt, sest intressikulud on tõusnud. Täna on laenuraha hinnaks 3,5-4%.

Kolm päeva maksumuudatuste analüüsimiseks on liiga lühike aeg

Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasi ütles, et püsikulusid ei tohiks riik rahastada laenu arvelt, kuid laenu võtmine investeeringuteks ei ole tabu. Aasi hinnangul oli valitsuse võimaldatud kolm päeva kaalukate maksumuudatuste tagasisidestamiseks liiga väike aeg ning selle tõttu edastati ka mitu kurja kirja. Ettevõtjad maksutõusude peale käsi ei plaksuta, kuid paanikat hetkel ei ole ning alternatiivset plaani samuti mitte. Enim ollakse mures majutusasutuste käibemaksutõusu pärast - kardetakse, et tulud on oodatust väiksemad ning kasvab ka varimajandus.

Majanduseksperdina istungile kaasatud Indrek Neivelt hindas, et alustada tuleks sellest, et mida tähendab üldse korras riigirahandus. Vaadata tuleks, mis toimub mujal Euroopas ning eksperdi hinnangul ei ole Eesti probleem täna võrreldav keskmise Euroopa riigi probleemiga.

Maksu- ja Tolliameti juht Raigo Uukkivi sõnul on maksulaekumine jätkuvalt tugev. Keskmine palk on kasvanud ning palgafondilt laekuvad maksud samuti. Tollimaksud on stabiliseerunud, sest mõjudega on osapooled nüüdseks kohanenud ning uutest sanktsioonipakettidest enam nii suurt mõju ei oodata. Aktsiiside laekumine on vähenenud ning seda eriti tubaka ning alkoholi puhul, kütuse puhul mitte nii palju. Järgmisel kuul oodatakse samuti aktsiisi laekumiste vähenemist.

Vaata ülekannet järgi siit: