Noorte haridus on võetud suurde fookusesse. Eestis leiab aset uudne programm
(2)
Maailmas on noorte haridus võetud väga suure tähelepanu alla, selleks, et kõrgel tasemel haridust saaks iga laps ja noor. Eestisse on jõudnud programm, mida veab Startup Wise Guys.
Alates aastatuhande vahetusest on ÜRO juhtinud ülemaailmseid jõupingutusi vaesuse vähendamiseks, hariduse edendamiseks ja muude pakiliste arengu probleemide lahendamiseks aastatuhande arengueesmärkide ja hiljem ka säästva arengu eesmärkide kaudu.
Kui aastatuhande arengueesmärgid keskendusid kaheksale põhivaldkonnale, sealhulgas algharidusele (aastatuhande arengueesmärk nr 2), tervishoiule ja soolisele võrdõiguslikkusele, siis säästva arengu eesmärgid kujutavad endast ulatuslikumat ja integreeritumat raamistikku säästva arengu saavutamiseks aastaks 2030.
Üks säästva arengu eesmärkide põhiteemasid on kvaliteetne haridus, mille eesmärk on tagada kõigile kaasavad ja võrdsed õppimisvõimalused, selle asemel, et keskenduda ainult algharidusele.
Aastatuhande arengueesmärk nr 2 vs säästva arengu eesmärk nr 4
Peamine erinevus aastatuhande arengueesmärgi nr 2 ja säästva arengu eesmärgi nr 4 vahel seisneb selles, et säästva arengu eesmärk nr 4 käsitleb haridust laiemalt ja terviklikumalt. Kui aastatuhande arengueesmärk nr 2 keskendus peamiselt üldise alghariduse saavutamisele, siis säästva arengu eesmärgi nr 4 eesmärk on tagada, et kõigil inimestel oleks juurdepääs kvaliteetsele haridusele kõigil tasanditel, alates varasest lapsepõlvest kuni kõrghariduseni. Mõned põhieesmärgid säästva arengu eesmärgi nr 4 raames on järgmised:
tagada, et kõik tüdrukud ja poisid omandaksid tasuta, võrdse ja kvaliteetse alg- ning keskhariduse.
suurendada nende noorte ja täiskasvanute arvu, kellel on asjakohased oskused tööhõiveks, inimväärseks tööks ja ettevõtluseks.
soolise ebavõrdsuse kaotamine hariduses ja võrdse juurdepääsu tagamine kõigile haridustasemetele ning kutseõppele - nõrgematele elanikkonna rühmadele.
ehitatakse ja ajakohastatakse haridusasutusi, mis on kaasavad ja turvalised kõigile õpilastele.
säästva arengu eesmärk nr 4 tunnistab ka hariduse tähtsust teiste säästva arengu eesmärkide, nagu vaesuse kaotamine, ebavõrdsuse vähendamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine, saavutamisel.
Teine erinevus aastatuhande arengueesmärgi nr 2 ja säästva arengu eesmärgi nr 4 vahel seisneb selles, et eesmärgi nr 4 lähenemine haridusele on osaluspõhisem ja alt ülespoole suunatud, rõhutades kogukondade, vanemate ja õpilaste endi kaasamise tähtsust hariduspoliitika ja -programmide kujundamisel ning rakendamisel.
Kokkuvõttes võib öelda, et kui aastatuhande arengueesmärk nr 2 keskendus üldise alghariduse saavutamisele, siis säästva arengu eesmärk nr 4 lähtub terviklikumast lähenemisviisist, mille eesmärk on tagada kõigile juurdepääs kvaliteetsele haridusele kõigil tasanditel ning tunnistada hariduse tähtsust laiemate säästva arengu eesmärkide saavutamisel.
Ettevõtlusalane haridus säästva arengu eesmärgi nr 4 saavutamisel
Selle eesmärgi saavutamine nõuab siiski enamat kui lihtsalt hariduse kättesaadavuse tagamist. Selleks, et anda üksikisikutele ja kogukondadele tõelised võimalused jätkusuutliku ja kaasava majanduse loomiseks, peame andma neile teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud edukaks ettevõtjaks ja innovaatoriks olemiseks.
Siinkohal tulebki mängu ettevõtlusalane haridus. Õpetades üksikisikutele, kuidas tuvastada ja hinnata ärivõimalusi, töötada välja äriplaane ning hallata raha ja riske, võib ettevõtlusharidus aidata luua ettevõtlikumat mõtteviisi ja kultuuri, mis väärtustab innovatsiooni, loovust ja riskide võtmist. Lisaks sellele võib ettevõtlusharidus edendada ka sotsiaalset ja keskkonnaalast ettevõtlust, mis võib aidata lahendada mõningaid maailma kõige pakilisemaid probleeme, nagu vaesus, ebavõrdsus ja kliimamuutused.
Kuigi ettevõtlusharidus ei ole uus mõiste, on see viimastel aastatel saanud uut tähelepanu kui säästva arengu peamine tõukejõud. Tegelikult on seda nüüd tunnustatud kui säästva arengu eesmärgi nelja olulist komponenti, mille eesmärk on tagada kaasav ja võrdne kvaliteetne haridus kõigile.
Selle eesmärgi saavutamiseks peame aga investeerima ettevõtlusõppesse kõigil tasanditel, alates alg- ja keskkoolist kuni ülikoolide ja kutseõppeasutusteni. Samuti peame tagama, et ettevõtlusharidus oleks kõigile kättesaadav, sõltumata soost, etnilisest päritolust või sotsiaalmajanduslikust staatusest.
Lõppkokkuvõttes saame ettevõtlusharidusse investeerides luua dünaamilisema, uuenduslikuma ja kaasavama majanduse, mis toob kasu kõigile ja aitab saavutada 2030. aastaks ambitsioonikad säästva arengu eesmärgid.
