Hilinenud maksete kogumine läheb Eesti ettevõtetele maksma ligi 600 miljonit eurot aastas
Tähtaja ületanud maksed põhjustavad Eesti ettevõtetele jätkuvalt märkimisväärset rahalist koormust. Intrumi viimasest Euroopa maksearuandest (The European Payment Report 2023) selgub, et võlgade haldamisele kuluv aeg maksab aastas 585 miljonit eurot.
Uuringu kohaselt kannab iga aktiivne Eesti ettevõte keskmiselt 6000 eurot kahju aastas hilinenud maksete tagaajamise tõttu. See arv rõhutab tungivat vajadust tõhusate võlahaldusprotsesside järele, et leevendada kahjulikku mõju ettevõtetele.
Intrumi aruandes rõhutatakse ka teiste Balti riikide võlahaldusele kuluva ajaga seotud rahalisi probleeme: Leedu ettevõtted kannavad igal aastal 1,1 miljardi euro suurust kahjumit, samas kui Läti ettevõtted kaotavad hilinenud maksete tagaajamise tõttu 519 miljonit eurot. Iga Leedu ettevõte kaotab aastas peaaegu 5000 eurot, samas kui Läti ettevõte kaotab aastas keskmiselt 4600 eurot seoses hilinenud maksete tagaajamisele kulunud töötundidega.
Hilinenud kliendimaksed mõjutavad ettevõtte majandustulemusi ning nõuavad ettevõtetelt palju aega ja ressursse, et neid sisse nõuda. Aruandest selgub, et Eesti ettevõtted kulutavad võlgade haldamisele keskmiselt 10,5 tundi nädalas, ületades veidi Läti ettevõtteid (9,1 tundi) ja Leedu ettevõtteid (8,2 tundi).
Intrumi Baltimaade tegevdirektor Ilva Valeika rõhutab, et hilinenud maksetega tegelemine muutub üha olulisemaks. Ta märgib: „Hilinenud maksed on alati olnud ettevõtete jaoks probleemiks, kuid see, mis kunagi oli ebamugavus, on nüüd juhtkonna peamine prioriteet. Meie äsja avaldatud aruande kohaselt kaotavad Euroopa ettevõtted aastas peaaegu 275 miljardit eurot hilinenud maksete tagaajamise tõttu, mida muidu võiks investeerida kasvu, digiteerimisse või innovatsiooni. Pidage meeles, et see summa on suurem kui kogu Soome SKP. Makseviivitused ei ole mitte ainult kallis ja aeganõudev aspekt tegevuses, vaid ka riskitegur, mis ohustab ettevõtete jätkusuutlikku finantseerimist ja likviidsust.“
Kuigi Eestis on viiviste kogumise kulud võrreldes naaberriikidega kõrgemad, jäävad need siiski alla Euroopa keskmise, mis on 9,1 tuhat eurot aastas. Aruandest selgub, et Soome ettevõtted kulutavad kõige rohkem aega võlgade haldamisele, pühendades sellele keskmiselt 11,6 tundi nädalas, mille tulemuseks on 4,5 miljardi euro suurune saamata jäänud tulu aastas, samas kui Iirimaa ettevõtted haldavad oma võlgasid kõige tõhusamalt, kulutades selleks vaid 7,1 tundi nädalas - mis läheb neile siiski 2,8 miljardit eurot aastas maksma.
Valeika rõhutab, kui oluline on võlahaldusprotsesside optimeerimine ja sellega seotud aja- ja finantskulude vähendamine Eesti ettevõtete jaoks. Piiratud ressursside tõttu võlahalduse hooletusse jätmine võib normaliseerida makseviivitusi, mis soodsas makromajanduslikus keskkonnas ei pruugi tekitada märkimisväärseid probleeme, kuid võib olukorra muutudes tekitada tõsiseid probleeme.
