Rahvusvaheline ekspertgrupp: Ida-Virumaa õiglane üleminek peab lähtuma kohalikest

Õiglane üleminek peab ennekõike lähtuma piirkonna inimestest. Juba praegu on vaja edukaid pilootprojekte, mis tõestaks kohalikele, et majanduse mitmekesistamine on võimalik päriselt, mitte vaid paberil. Need mõtted jäid kõlama Ida-Virumaal kogunenud rahvusvahelise teadlaste ja praktikute grupi kohtumiselt.

Neljateistkümne riigi enam kui 50 praktiku ja teadlase osalusega CINTRANi Akadeemia fookuses oli õiglane üleminek. „Õiglase ülemineku jaoks on oluline, et madala süsinikuheitega majandusele ülemineku käigus ei riivataks kohalike inimeste õiglustunnet ja väärikust,“ ütles ekspertgrupi Eesti juht Annela Anger-Kraavi.

Ta lisas, et ülemineku keskmes peab olema kivisöe- või põlevkivikaevanduse piirkonnas elav inimene ja tema nägemus. „Selleks peavad õiglase üleminekuga tegelevad ametnikud kohapeale minema – sellist protsessi on võimatu kaugteel pealinnast juhtida,“ sõnas Anger-Kraavi.

Piirkond vajab noori

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu arendusspetsialist Hardi Murula tõi ettekandes ekspertidele esile vajaduse meelitada Ida-Virumaale järgmise kümne aasta jooksul 100 000 noort. Lisaks soovitakse õpetada igal aastal välja 50 liidrit ja hoida neid motiveerituna.

Plaani elluviimiseks on tulemas kaks ettevõtlusinkubaatorit. Akadeemia osalejad teistest regioonidest märkisid, et selline ambitsioonikas kava on küll vajalik, kuid plaan selle täideviimiseks puudub. Lisaks juhtisid Akadeemia osalised tähelepanu laiemale kontekstile, sest ka ülejäänud Eesti piirkonnad konkureerivad noortele ja andekatele inimestele. Samuti tundsid eksperdid huvi, kas sellise projekti teostamisel arvestatakse Ida-Virumaa kohalike elanike soove.

„Õiglase ülemineku sisuks on ebaõigluse vähendamine ning jätkusuutliku töö- ja elukeskkonna tagamine koostöös kõigi osapooltega,“ rõhutas CINTRANi projekti koordinaator Lukas Hermwille Wuppertali Instituudist Saksamaalt.

Lisaks kohalike inimestega arvestamisele jäi kohtumiselt kõlama mure edukate pilootprojektide puudumise ja liigse bürokraatia pärast. Kiireid ja edukad pilootprojektid tõestaksid nii Ida-Virumaale kui ka teistele kaevanduspiirkondadele, et majanduse mitmekesistamine ja õiglane üleminek on päriselt tehtav, mitte vaid visioon teadlaste aruteludes ja töödes.

Bürokraatia on suureks takistuseks

Pea kõik kohal olnud eksperdid ja ametnikud kurtsid liigse bürokraatia üle nii riiklikul kui ka Euroopa Liidu tasandil. Märgiti, et just bürokraatia taha on jäänud ja jääb edaspidigi mitmeid uusi töökohti loovaid ettevõtlusprojekte - isegi juhul, kui rahastus nende elluviimiseks on juba olemas. Tõdeti, et õiglase ülemineku tegevuste kiirendamiseks on muuhulgas vaja protseduure lihtsustada.

Õiglase ülemineku temaatika pälvib rahvusvaheliselt üha enam tähelepanu. Aprillis Jaapanis kohtunud mõjukate riikide ühenduse G7 kliima-, energia- ja keskkonnaministrid rõhutasid oma ühisavalduses, et õiglane üleminek on võtmetähtsusega, et suurendada riiklikul tasandil kliima-, energia- ja keskkonnameetmete ambitsioonikust.

CINTRAN on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammi Horizon 2020 rahastatud programm „Carbon Intensive Regions in Transition – Unravelling the Challenges of Structural Change „. Projektis keskendutakse madala süsinikuheitega majandusele üleminekule neljas Euroopa Liidu piirkonnas: Rhenish pruunsöe kaevandamise piirkond Saksamaal, Sileesia Poolas, Lääne-Makedoonia Kreekas ja Ida-Virumaa Eestis.

Akadeemiaid õiglase üleminekuga tegelevatele ekspertidele korraldab CINTRANi selleks, et jagada teadustööde tulemusi ja saada neile tagasisidet. Eesmärk on ka igalt piirkonnalt uurida, millist teadmist nad oma töö jaoks vajavad. Lisaks on akadeemia koht üksteiselt õppimiseks ja praktiliste kogemuste vahetamiseks.