Eesti üks suurim energiatarbija vaatab tulevikku: tänavune prognoos on mustades värvides
(30)
Estonian Cell kasvatas 2022. aastal müügitulu 40 miljoni euro võrra, kuid 2023. aasta prognoos on juba pessimistlik.
Estonian Cell saavutas oma suurima käibe 2022. aastal. Kõigi aegade kõrgeimate puitmassihindade toel kasvas Estonian Celli müügitulu 44% 131 miljoni euroni. Puhaskasum vähenes 0,6 miljoni euro võrra 2,9 miljoni euroni energiakriisi ning muude energiast sõltuvate sisendhindade (nt puidu ja kemikaalide) järsu hinnatõusu tõttu.
Järsult kasvanud sisendhindade tõttu Estonian Celli tootmiskulud 2022. aastal enam kui kahekordistusid. Tootmiskulude tõusu kompenseerimiseks suutis ettevõte kvartalist kvartalisse oluliselt tõsta müügihinda. „Siiski ei olnud aasta teises pooles enam võimalik kogu sisendhindade tõusu klientidele edasi kanda, mistõttu osutus teise poolaasta tulemus oluliselt tagasihoidlikumaks ja sõi ära osa esimesel poolaastal teenitud kasumist,“ selgitas Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe.
2023 väljavaade ja konkurentsivõime
2023. aasta on Estonian Cellile alanud täielikult mustades värvides. Lahe sõnul on ettevõtte müügimaht mullusega võrreldes vähenenud 50% ja vaatamata rakendatud meetmetele töötab ettevõtte negatiivse ärikasumi ehk EBITDA-ga. Konkurentidest jätkuvalt kõrgemate energia- ja puidukulude tõttu ei ole ettevõtte konkurentsivõimeline rahvusvahelistel turgudel ja on sunnitud oluliselt piirama tootmismahtu ka järgnevatel kuudel.
Eesti oli pärast Ukraina sõda üks väheseid Euroopa riike, kus energiamahukas tööstus pidi hakkama saama ilma toetusteta, mõjutades oluliselt konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. „Estonian Cell kaotas 2022. aasta lõpus kõrgete sisendhindade tõttu kolm Euroopa tehast kliendiportfellist,“ selgitas Lahe. Seetõttu otsustati 2022. aasta lõpus esimest korda puitmassitehase ajaloos turusituatsiooni tõttu tehas pea kaheks nädalaks seisma panna. Varem oli tehas orienteeritud 24/7 täisvõimsusega tootmisele. Viimase poole aasta jooksul on muutunud turuolukorrast tingitud kolm pikka tootmise seisakut. Ettevõtte hinnangul on seniste tootmismahu piiramiste ja seisakute kogumõju Eesti majandusele suurusjärgus 15 miljonit eurot.
Ettevõte on aastate jooksul juhtinud tähelepanu energiamahukate tööstusharude konkurentsivõime ja teistest Euroopa riikidest kõrgemate energiamaksude küsimustele. „Estonian Cell maksab taastuvenergia tasude ja võrgutasude näol aastas 3-4 miljonit eurot rohkem kui Skandinaavia või teiste Euroopa tööstusriikide samalaadsed suured tööstused. Euroopa Liidu soovitatud maksulagede rakendamine parandaks oluliselt ettevõtte konkurentsipositsiooni,“ ütles Lahe.
Täiendav energiasääst
Läbi aastate on ettevõte liikunud mahtude kasvatamise ja energiasäästu kursil. „Oleksime eelmisel aastal püstitanud uue tootmismahu rekordi, kui aasta lõpus ei oleks toimunud turuolukorrast tingitud seisakut,“ ütles juhatuse liige Rain Pärn, kelle sõnul on oluline, et mahtude kasv, keskkonnahoid ja energiasääst käiks käsikäes. Pärna kinnitusel oli tehase neto energiakulu käivitusaastaga võrreldes vähenenud 30% toote tonni kohta juba enne 2022. aastat. „2022. aastal tegime innovaatilisi arendusi isegi veskiterade ehk kuluosadega. Kõigi parenduste kogusummas õnnestus 2022. aastal saavutada täiendav energiasääst 14 GWh elektri- ja gaasikulu kokkuhoiuna.“ Pärn rõhutas juurde, et säästu hulka ei ole arvestatud tehase seiskamise ajal tarbimata jäänud 10 GWh energiat.
Pühendunud jätkusuutlikule tulevikule
Ettevõte jätkab tööd rohelise energia tootmise lahenduste ja CO2 jalajälje vähendamise kallal, et saavutada 2030. aastaks vähemalt 42% süsinikdioksiidi heitkoguste vähenemine võrreldes 2021. aastaga. „Kohapealne energiatootmise projekt võimaldab vähendada CO2 heitkoguseid, aga ka fossiilsetest allikatest pärit energia kättesaadavuse ja hinnaga seotud riske,“ ütles Pärn. Firma loodab mahuka investeeringu otsuseni jõuda 2023. aastal ja kohapealse soojusenergia tootmise käivitada 2026. aastal.
