Detsembris Ameerika Ühendriikide Kongressi poolt heaks kiidetud 48 miljardi dollari suurusest Ukraina abipaketist on alles jäänud umbes 6 miljardit dollarit.

Rahapoti kahanemine tekitab küsimusi selle kohta, kas ja mida plaanib Valge Maja järgmiseks, et Ukrainat rahaliselt toetada.

USA poliitikud ütlevad, et rahastamine peab jätkuma katkematult, eriti kui Kiiev valmistub käivitama eeldatavalt ulatuslikku vasturünnakut, võtmaks Ida-Ukrainas venelastelt maad tagasi.

„On ülioluline, et administratsioon annaks Ukrainale õigeaegselt seda, mida nad vajavad oma suveräänse territooriumi kaitsmiseks ja tagasivõtmiseks,“ ütles senaator Susan Collins neljapäeval toimunud kõnelustel Pentagoni juhtidega.

Ühe valitsuse kõrgema ametniku sõnul valmistab Valge Maja ette uut toetuspaketti, et jätkata Ukrainale rahalise toe pakkumist. Ametnik lisas, et ei ole veel selge, kuidas Ukraina vajadused võivad vastupealetungi ajal muutuda.

Uut toetuste paketti ei koosta aga sama kongress, mis kiitis heaks viimase abipaketi. Seekord võivad kõik Valge Maja hilissuvised ettepanekud sattuda vastuollu võla ülemmäära üle peetavate tormiliste aruteludega. Peaaegu kindlasti seisab valitsusele vastu väike, kuid häälekas vabariiklaste rühm, kes soovib Ukraina kulutusi kärpida.

Detsembris heaks kiidetud esialgne 48 miljardi dollari suurune pakett sisaldas umbes 36 miljardit dollarit, et anda Kiievile mitmesugust sõjalist abi. USA saatis miljoneid suurtükimürske, rahastas tanke ning saatis Ukraina sõjaväe kätte soomukid ja täiustatud õhutõrjesüsteemid. Abi võimaldas neil tagasi lüüa Venemaa rünnakuid, valmistudes samal ajal eelseisvaks pealetungiks.

Colllinsi sõnul tunneb ta muret USA abitarnete tempo pärast ning ka selle üle, kas Ukraina saab ikka piisavalt abi. „Ma eeldan, et mingil hetkel on vaja lisatoetust. Samuti on selge, et laskemoona ja tankide tarnimine ukrainlastele on võtnud liiga kaua aega.“

Nähtavasti tunnevad ka ukrainlased pettumust USA aeglaste tarnete üle. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles, et USA poolt lubatud uued soomukid „saabuvad vaid partiidena“. See aga olevat vastuolus Euroopa väejuhatuse kindral Christopher Cavoli väidetega, kes ütles eelmisel kuul kongressile, et Ukraina on saanud „üle 98 protsendi“ taotletud lahingumasinatest.

„Ma olen väga kindel, et me oleme tarninud neile vajalikku varustust,“ ütles Cavoli esindajatekoda relvajõudude komiteele.

Kui Collins avaldas neljapäeval kaitseministrile Lloyd Austinile survet, miks Washingtoni poolt lubatud Abramsi tankid ei ole varem kohale jõudnud, vastas Austin, et mõned neist on juba jõudnud Saksamaale, et ukrainlased saaksid nende peal harjutada. Kaitseminister lisas, et Kiievi väed on juba varustatud, kuid ülejäänud tankid saabuvad kindlasti varasügisel.

Järgmise toetuspaketi koostamise ajastus on väga oluline, sest seadusandjad tegelevad samaaegselt paljude teiste oluliste teemadega. Nimelt veedab kongress järgmised mitu kuud 2024. aasta kaitse-eelarve üle arutades. See võib raskendada Ukraina rahastamist, isegi kui mõlema partei seadusandjad ütlevad, et nad toetavad täielikult abi andmise jätkamist.