Tahad kortermaja korda teha? Vaata, millest tasuks alustada!

Hinnanguliselt 80 protsenti praegustest hoonetest nii Eestis kui ka Euroopas on 30 aasta pärast endiselt kasutuses, samas arvestatakse ehitise elukaare teooria kohaselt hoone keskmiseks elueaks 50–70 aastat. See tähendab, et hoonefond tervikuna on vananemas ja vajab järjekindlat renoveerimist isegi viimasel ajal palju kõneainet tekitanud kliimaneutraalsuse kokkuleppe ja eurodirektiivita.

Korterelamute rekonstrueerimiseks on riigi poolt lähiaastateks eraldatud 366 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha, millest toetusteks 330 miljonit ning renoveerimislaenuks 36 miljonit. Renoveerimislaenu pakub KredEx ennekõike maapiirkondades asuvatele ja väikestele ühistutele, kes kommertspangast laenu ei saa.

Niisiis seisab Eestil ees KredExi abiga suuremahuline rekonstrueerimine, et hoida elukeskkond ning tänased hooned kvaliteetsete ja elamisväärsena ka tulevikus. Sellele lisandub tervislikum sisekliima ja väiksemad küttearved. Nimelt väheneb korterelamu tervikliku rekonstrueerimise tulemusel kütteenergia tarve ligikaudu 50%. Kuna majad on erinevad, siis võib tegelik sääst olla suurem, kõik oleneb maja tehnilisest olukorrast, tehtud töödest ja meetodist ning ka elanike harjumustest. Ühistu juhid on jaganud ka kogemusi, et täies mahus renoveeritud hoones säästetakse võrreldes renoveerimiseelse ajaga küttekuludelt koguni kuni 70%.

Korterelamu rekonstrueerimine on mahukas ettevõtmine, mille puhul tekib sageli küsimus, kust alustada. Selline mahukus võib osas ühistu liikmetes tekitada ka umbusku ning viivitust tööde alustamisega. Ebakindlust hajutab protsessi etappideks jagamine.

1. Alustada tuleks elamu tehnilise seisundi hindamisest. Kui endal jääb teadmistest vajaka, on hädavajalik kaasata tehnosüsteemide ja ehitusala asjatundjad. Ühistul on mõistlik juba töid planeerides palgata ka tehniline konsultant. Toetuse taotlemise puhul on tehnilise konsultandi kaasamine kohustuslik. Konsultandi leidmiseks tuleb võtta pakkumised.

2. Seejärel tuleks koostada projekti lähteülesanne, hinnata tööde esialgset maksumust ning koostada orienteeruv rekonstrueerimiseelarve koos ajakavaga. Renoveerimistöid planeerides ei tohiks lähtuda vaid konkreetse töö tasuvusajast ja energiasäästu potentsiaalist, vaid vaadata maja kui tervikut, seda nii energiasäästu, ohutuse kui ka säilimise vaates.

3. Pärast lähteülesande valmimist on aeg uurida pangalaenu saamise võimalusi. Kuna parima tulemuse maja rekonstrueerimisel annab võimalikult terviklik lähenemine, kujuneb ka ehitustööde maksumus reeglina selliseks, et lisaks omavahenditele on vaja kaasata laenuraha ja võimalusel riiklikku toetust. Esialgse rekonstrueerimiseelarve põhjal saab võtta ühendust pangaga ning uurida, mis tingimustel ja kui suures ulatuses on võimalik rekonstrueerimiseks laenu saada. Täpne eelarve selgub siiski alles pärast ehitusprojekti valmimist ja hanke läbiviimist, sest erinevad tehnilised lahendused mõjutavad ka rekonstrueerimise kogumaksumust.

4. Siis on aeg ühistu üldkoosolekuks, kus vastu võtta otsused – valida tehtavate tööde pakett ja laenu suurus ning volitada juhatus rekonstrueerimist läbi viima. Koosoleku otsuse vormistamiseks sobib panga poolt ette antud vorm. Maja energiaklassi parandades tuleb saavutada üldkoosolekul kvalifitseeritud häälteenamus.

5. Kui varasemalt projekti koostatud ei ole, tuleb võtta pakkumised ja tellida ehitusprojekti koostamine. Projekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab ehitushinda õigesti pakkuda, ning see peab vastama nii määrusele kui ka projektile esitatavatele nõuetele. Ehitusprojekti koostaja peab omama vastavat registreeringut ja seda saab kontrollida majandustegevuse registrist.

6. Kui taotletakse toetust ja/või laenu, tuleb nüüd taotlused esitada ja otsus saada.

7. Enne renoveerima asumist tuleb korraldada hanked ehitaja ja omanikujärelevalve leidmiseks. Omanikujärelevalve olemasolu on hädavajalik kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks ja sellelt kokkuhoidmine võib valusalt kätte maksta. Järgneb lepingute sõlmimine.

8. Protsess lõpeb maja rekonstrueerimise ja tööde vastuvõtmisega. Enne tööde vastuvõtmist tuleb kindlasti teha vajalikud seadistamised (küte, ventilatsioon jne). Toetuse väljamakse taotlust on uue määruse järgi võimalik esitada juba siis, kui vähemalt 10% kõigist tegevustest on valmis.

Kui kõik need etapid on läbitud, saabki hakata nautima rekonstrueeritud maja hüvesid alates madalamatest küttekuludest ja lõpetades parema sisekliimaga. Lisaks on suurenenud pikaajalises vaates kõigi korterite väärtus.

EASi ja KredExi ühendasutus on üks osapool Euroopa Liidu projektis LIFE IP BuildEST, mis toob kokku eri osapoolte teadmised ja kogemused Eesti elamufondi rekonstrueerimiseks aastaks 2050.

Vaata lähemalt: kredex.ee/kodudkorda, kredex.ee/planeerimine