Kui 2022. aasta esimeses kvartalis tõestasid notarid 19 521 kinnisasjadega tehtud tehingut, siis tänavu esimeses kvartalis oli neid 15 275. Kõige enam ehk veerandi võrra või rohkem kukkus tehingute arv Võrumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ja Harjumaal, teatas Notarite Koda.

Ka selle aasta aprillikuu pilt oli aastases võrdluses sarnane esimese kvartaliga, sest kinnisasjadega tehtud tehingute tõestamiste arv langes 22%, mulluselt aprilli 6862 tehingult tänavu 5334 tehingule.

Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul tuleneb kinnisasjadega tehtavate tehingute arvu langus suuresti majanduskeskkonna halvenemisest.

„Läinud aastal alanud kõrge inflatsioon, Euroopa Keskpanga jätkuv intressimäärade tõstmine ning majanduse jahenemine on märkimisväärselt pidurdanud kinnisvaraturu hoogu,“ rääkis Saar-Johanson. „Kindlasti on majanduses toimuv muutnud nii pangad kui kinnisvara ostjad üsna ettevaatlikuks, samuti on intressimäärade tõusu tõttu vähenenud maksimaalne võimalik laenusumma, mis omakorda jahutab kinnisvaraturgu. Seda näevad notarid ka oma igapäevatöös,“ lisas ta.

Notarite kõigi ametitoimingute ja teenuste maht on aastases võrdluses samuti vähenenud, kuid langus on poole võrra väiksem kui kinnisasjadega tehtavate tehingute puhul ehk 11%. Toimingute või tehingute kaugtõestamisi videosilla vahendusel oli tänavu esimeses kvartalis 10 602 ehk 6% vähem kui aasta tagasi.

Eestis töötab praegu 87 notarit. Notarid on kõigis maakonnakeskustes ning lisaks Narvas, Sillamäel, Räpinas, Otepääl, Sauel ja Elvas, mis teeb notariteenuse kättesaadavaks üle Eesti.