Elektrilevi juhatuse esimehe Mihkel Härmi sõnul tagab Elektrilevi elektri jõudmise iga koduni ja teeb kõik, et see toimuks tõrgeteta, investeerides igal aastal miljoneid eurosid varustuskindluse parandamisse. „Soovime aga senisest rohkem pöörata tähelepanu ka ennetustööle, et pakkuda inimestele tuge ning teadmisi koduseinte vahele jääva elektrisüsteemi korrashoiule, mis on iga koduomaniku enda vastutus. Paraku peitub rikkis elektrisüsteemis palju ohte, mille ennetusega tasub tegeleda juba täna,“ ütles Mihkel Härm.

Päästeameti 2022. aasta statistika näitab, et mullu sai 252 hoone tulekahju alguse elektrist ning neist vähemalt 222 puhul oli tegemist elektripaigaldise või elektriseadme rikkega.

Elektrist algavad tulekahjud tekivad sageli vananenud või ülekoormatud juhtmestiku, pistikupesa või kaitseseadme halva kontakti ning pistikupesa sädelemise tõttu. Vahel on tulekahju puhkemise põhjus ka see, et elanik ise on teinud elektritöid ning vastavatest oskustest on jäänud vajaka. Kodumasinate puhul saab tulekahju kõige sagedamini alguse külmkapist, pesumasinast, veeboilerist, televiisorist või elektripliidist.

„Statistika näitab, et elektrist tingitud tulekahjude arv on tõusnud ja see on kurb tendents,“ ütles Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Janika Usin. „Kodunõustamiste käigus näeme, et paljudes kodudes on elektrisüsteemid pärit sügavast nõukogude ajast. Sageli on need ajaga ohtlikuks muutunud ja vajavad väljavahetamist,“ rääkis ennetustöö osakonna juhataja. Ta lisas, et ka kodumasinatel on eluiga ning amortiseerunud seadmeid kasutada ei tohi.